• Raamatukogu
    24.–26. detsember
    ja
    30. detsember – 1. jaanuar
    SULETUD

Jõgevamaa kirjarahvas

Haava, Anna (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, aastani 1939 Havakivvi, hiljem Haavakivi)

Üldandmed
Luuletaja ja tõlkija
Sünniaeg ja -koht: 15./3. X 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu
Surmaaeg ja -koht: 13. III 1957 Tartu, maetud Raadi kalmistule

Eluloolist
• 1873-1875 õppis Patastesl Markovi erakoolis (5 km Maarja-Magdaleenast), Saare-Vanamõisa, Tartu Hoffmanni saksakeelses erakoolis ning Tartu kõrgemas tütarlaste koolis.
• Töötas koduõpetajana, halastajaõena. Teenis elatist ka tõlkijana.
• 1944 augustis evakueerus eakas A. Haava rindelinnast Tartust, algul Elvasse, seejärel Põltsamaale.
• Põgenikule andis oma korteris peavarju linnavalitsuse kassapidaja Olga Ermis. Sõda tuli järgi ka Põltsamaale. Koos Olga Ermisega sõideti veoautol Põltsamaalt ära ühe saatusekaaslase sugulase juurde metsavahitallu Säreveresse, kuhu jäädi kolmeks nädalaks. Seal möödus ka luuletaja 80. sünnipäev, mispuhul kohalikud koolilapsed armastatud luuletajale tordi tõid.
• Elu rahulikumaks muutudes pöörduti tagasi Põltsamaal. Kuna O. Ermise kodu oli põlenud, sai ta korterisse oma kooliõe Eva Puhu juurde. Kauplus „Lemmik“ ja tema kõrval asunud hooned kuulusid Puhu suguvõsale ja ühes majatiivas elas ka eakas E. Puhk.
• A. Haava tervise halvenedes paigutati ta 24. novembril Põltsamaa haiglasse. Patsiendi eest hoolitseti erilise tähelepanuga. Soovides auväärsele patsiendile luua võimaluste piires parimaid tingimusi, oli A. Haava paigutatud sünnitajate palatisse. Pärast seda, kui ajalehes oli ilmunud teade A. Haava elukoha kohta, hakati saatma talle väga palju pakke (toit, maiustused, riided). On teada, et Puurmanist käis õpetaja koos õpilastega A. Haavat vaatamas ja tõid talle kanamune. Saadud kingitusi jagas A. Haava teistega.
• A. Haava palvel külastas teda haiglas 2. aprillil ka J. Roos (päevikus 2. aprill 1945)
• Olles tänulik Põltsamaa haigla töötajatele, kirjutas A. Haava tänutäheks haigla seinalehele pika luuletuse, kus haigla töötaid kiitis. Luuletust säilitatakse Kirjandusmuuseumis. Haiglasse jäi ta 18. maini, mil ta taas Tartusse tema koju saadeti.
• 2006 avati Assikveres Anna Haava mälestustuba .

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Anna Haava Eesti biograafilises andmebaasis


Hanni, Merike

Üldandmed
Prosaist ja luuletaja
Sünniaeg ja –koht: 7. XI 1949 Tartu

Eluloolist
• Õppis Ta õppis Tartu 11. 7-klassilises koolis, Tabivere vallas Voldi algkoolis, Tallinna 20. Keskkoolis, Kõrveküla 8-klassilises koolis, Tartu 1. Keskkoolis, Räpina Aiandustehnikumis, Tallinna 10. Töölisnoorte keskkoolis, Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas, Tallinna Pedagoogilise Instituudi filoloogia-teaduskonnas.
• 1994-2009 omas suvekodu Maarja-Magdaleenas, kus tegeles loometööga.
• On teinud sotsiaaltööalast ajakirjandustööd ajalehtedele „Videvik“ ja „Voormaa“, teinud kaastööd ajalehele „Sirp“ ning ajakirjale „Noorus“.
• On kirjutanud luulet ja proosat.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Hellat, Henn-Kaarel

Üldandmed
Prosaist, luuletaja, kriitik
Sünniaeg ja -koht: 5. IV 1932 Viljandi

Eluloolist
• Hariduse omandas Tallinnas, Viljandis ja Tartus.
• 1949–1951 abitööline Tartu Linna peaarhitekti büroos.
• 1954–1958 vanemtehnik RPI Estonprojektis ja Tartu TSN arhitektuuri- ja ehitusosakonnas.
• 1961–1967 juhutööd.
• 1967–1968 ENSV TA Ajaloomuuseumi vanemteadur.
• 1968–1975 ajakirja Eesti Kommunist ja Küsimused ja Vastused toimetuse töötaja.
• 1975–1983 vabakutseline kirjanik
• 1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja.
• 1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor.
• 1986–1990 vabakutseline kirjanik.
• 1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretärina.
• Kujunes ulmeproosa propageerijaks ja viljelejaks. Tõi eesti keelde sõna „ulme“.
• Elab Põltsamaal.
• Siin on kirjutatud 5-osaline mälestusraamatute tsükkel „Inimese tegemine“ (2002-2008).

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Hermann, Karl-August

Üldandmed
Universaalne kultuuritegelane, helilooja, laulupidude üldjuht, keele- ja kirjandusteadlane, ajakirjanik, muusikategelane, luuletaja
Sünniaeg ja –koht: 23.IX 1851 Põltsamaa kihelkond, Võhma küla
Surmaaeg ja –koht: 11.I 1909 Tartu, maetud Tartu Raadi kalmistule

Eluloolist
• Sündis sepa pojana.
• Õppis Anikvere külakoolis, 1864-1868 Põltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis ning lõpetas Tartus gümnaasiumi.
• Õppis Tartu Ülikoolis teoloogiata ja Leipzigi ülikoolis keeleteadust.
• Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1873 Peterburis õpetajana.
• 1882-1885 „Eesti Postimehe“ toimetaja, seejärel sai „Perno Postimehe“ omanikuks, toimetades seda „Postimehe“ nime all, millest kujundas Eesti esimese päevalehe.
• 1885-1897 andis välja esimest muusika kuukirja (koos noodilisaga) „Laulu ja Mängu leht“.
• Raamatu „Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani“ (1898) koostaja. Nimetatud väljaannet võib pidada esimeseks eesti kirjanduslooks üldse.
• Tänapäeval on kasutusel ca 40 sõna, mis tema väljamõeldud või tuletatud on: sünnipäev, haritlane, salakuulaja, käsitööline, saatkond jne.
• On kirjutanud luulet, proosat, katsetanud draamaloominguga.
• On komponeerinud ca 1000 koorilaulu.
• 1935. a püstitati talle Põltsamaa parki mälestussammas (skulptor A. Leius).

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Karl August Hermann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Hiiemäe, Mall (neiupõlvenimi Proodel)

Üldandmed
Folklorist
Sünniaeg ja –koht: 9. I 1937 Virumaa, Mäetaguse vald

Eluloolist
• Õppis Jõhvi ja Ahtme keskkoolis.
• 1962 lõpetas Tartu Ülikooli.
• 1955-64 töötas metsavahina Iisaku metskonnas.
• 1964 töötanud Eesti rahvaluule Arhiivi teadurina, hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina. 1998 kaitses doktorikraadi.
• Rahvaluule suurkogujaid. Põhitööks on olnud „Eesti rahvakalendri“ koostamine.
• Suvekodu Tabivere vallas Vahi külas.
• Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001).

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Hupel, August Wilhelm

Üldandmed
Baltisaksa publitsist, kodu-uurija, keelemees, vaimulik
Sünniaeg ja -koht: 25. II /14.II. 1737 Saksi-Weimari hertsogiriik, Buttelstedt
Surmaaeg ja -koht: 18. I/6. I 1819 (?) Paide, maetud Reopalu kalmistule

Eluloolist
• Haruldaselt mitmekesiste huvidega ning erakordselt suure töövõimega mees.
• 1754- 1757 õppis Jena ülikoolis, keskendudes teoloogiale.
• Koduõpetaja Põhja-Liivimaal, 1758. aastast Äksi kihelkonnas.
• 1760. a. õnnistati Äksis pastoriametisse.
• Oktoobris 1763 kutsuti ta Põltsamaa (Oberpahlen) pastori kohale, kuhu 14. märtsil 1764 ametisse pühitseti.
• Tema tegevus Põltsamaa pastorina langes alevi majanduslikku ja kultuurilisse kõrgaega.
• 1803 andis Tartu ülikool talle filosoofia- ja 1818. a. teoloogiadoktori kraadi. 1805. a nimetati ta konsistooriumi nõunikuks.
• Oma teosed kirjutas ta suuremas osas saksa keeles: "Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" I–III (1774–1782) – ajaloolis-geograafilis-majanduslik koguteos, mis annab ülevaate Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust; "Nordische Miscellaneen" (1792–1798, 18 osa) – andmeid Balti aadliperekondade ajaloo kohta jt
• Hupeli keelealane peateos on grammatika "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch" I trükk 1780, II trükk 1818.
• Andis koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto" (1766–1767 (41 numbrit). Saksakeelse teksti koostas arst Peter Ernst Wilde, Hupel tõlkis selle eesti keelde.
• Asutas Põltsamaa Lugemiseltsi (-ringi) (1772-1800), mis on ühtlasi vanim taoline Läänemeremaades. Seltsi kuulus 24 inimest. Raamatuid telliti Riiast või Saksamaalt. Lõpetas töö seoses Paul I keeluga kirjanduse sisseveo kohta välismaalt.
• Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad. A.W.Hupel on maetud Reopalu kalmistule. Kuna tema haud ei ole säilinud, siis avati 1987.a. Reopalu kalmistul temale kui Eestimaa kodu-uurimise rajajale mälestuskivi.

Välislingid
Töö elektronkataloogis ESTER
Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA


Ilmet, Peep (kodanikunimi. Gorinov)

Üldandmed
Luuletaja, esseist ja tõlkija
Sünniaeg ja -koht: 30. X 1948 Palamuse

Eluloolist
• Õppis Avinurme 8-kl koolis ja Nõo Keskkoolis.
• 1967-68 õppis EPA-s maakorraldust, 1970-72Tartu Ülikoolis ajalugu.
• Aastatel 1970 – 85 TRÜ töötas sotsioloogialaboris ja raamatukogus, Matsalu Riikliku looduskaitsealal, riiklikus kunstimuuseumis, ennistuskojas „Kanut“ .
• 1985-90 ja aastast 1996 vabakutseline.
• Tarvitab ü tähe asemel y-tähte, mis koos arhailise sõnavaraga ilmestab ta luuletusi.
• On tõlkinud inglise ja iiri autoreid.
• On avaldanud artikleid, esseid ja retsensioone.
• On kirjutanud ka lasteluulet.
• Elab ja töötab Tallinnas ja Läänemaal.
• Abielus tõlkija Krista Kaeraga.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Jakobson, Carl Robert (pseudonüüm C. R. Linnutaja)

Üldandmed
Ajakirjanik ja kirjanik
Sünniaeg ja –koht: 26. /14. VII 1841 Tartu
Surmaaeg ja –koht: 19. /7. III 1882 Kurgja, maetud Kurgjale perekonna matmispaika

Eluloolist
• Sündis rätsepa pojana.
• 1846 sai isa Torma köstriks ja kihelkonna koolmeistriks.
• Elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis.
• 1856-59 õppis Valgas Cimze seminaris.
• 1959-62 oli isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läks vastuollu Torma mõisniku ja pastoriga ning lahkus sellelt ametikohalt.
• Töötas õpetajana Jamburgis ja Peterburis.
• 1865 hakkas saatma kaastööd „Eesti Postimehele“.
• Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli asutamises ja tegevuses .
• 1868 ja 1870 pidas „Vanemuises“ kolm isamaakõnet.
• 1872 – 1874 töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana.
• 1874 ostis Vändra lähedale Kurgjale talu, millest kavatses teha näidismajapidamise.
• Aastast 1878 toimetas ajalehte „Sakala“.
• 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
• Andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid, avaldades esimesse põllumajanduse õppe- ka käsiraamatu „Teadus ja Seadus põllul“ (I osa 1869).
• Tema uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti eesti pedagoogika arengut. Tema „Kooli Lugemise Raamatu“ I osa (1867) ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis.
• Andis välja noodikogusid eesti algupärase repertuaariga, avaldas patriootilisi luuletusi, kirjutas näitemänge.
• 1882 haigestus kopsupõletikku ja suri.
• 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. Mälestussambad on paigutatud Tormasse (1957) ja Viljandisse (1993). Tema nime kannab kool, tänavad. 1992-2000 kaunistas tema portree 500-kroonist rahatähte.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Carl Robert Jakobson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Jannau, Heinrich Georg von

Üldandmed
Eesti vaimulik, ajaloolane ja keeleuurija.
Sünniaeg ja -koht: 3. VIII 1789 Laiuse
Surmaaeg ja -koht: 18. IX (ukj) 1869 Dresden
• 1806–1810 õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
• 1816 omandas Jena ülikoolis dr. phil. kraadi.
• 1822-1864 Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja (isa ametijärglasena).

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA


Jobso, Jakob (aastast 1870 Livenstroem, ka Jobso-Livenström)

Üldandmed
Tõlkija, mugandaja, üks esimesi eestlasest fotograafe
Sünniaeg ja –koht: 1. V/29. IV 1830 Viljandimaa, Vana-Põltsamaa vald, Kamari küla
Surmaaeg ja –koht: 5. I 1902/23. XII 1901 Paide

Eluloolist
• Õppis koolmeistriks ja päevapiltnikuks.
• Tema tegevuse algusaastatel saab rääkida koolmeistrist ja kirjamehest Jakob Jobsost, hiljem fotograaf Jakob Livenströmist.
• Töötas koolmeistrina Viljandi-, Tartu- ja Virumaal.
• Koolmeistri perioodi langeb tema tegevus sentimentaalsete haledus- ja seiklusjuttude tõlkijana-mugandajana.
• Omas fotoateljeed algul Valmieras, hiljem Viljandis ja Paides.
• Oskar ja Theodor Lutsu vanaonu.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA