• Raamatukogu
    24.–26. detsember
    ja
    30. detsember – 1. jaanuar
    SULETUD

Jõgevamaa kirjarahvas

Niinivaara, Eeva (aastani 1930 Pedriks, pseudonüümid Eeva Pälluri, EENI)

Üldandmed
Haridus- ja kultuuritegelane, keele- ja kirjandusteadlane, memuarist.
Sünniaeg ja –koht: 20.XII 1901(kirikuraamatu järgi 1900) Kurista vald, Siimusti
Surmaaeg ja –koht: 29.X 2000 Helsingi

Eluloolist
• Alustas õppimist madam Kilgi erakoolis Jõgeval.
• 9-aastaselt läks Tartusse esimesse tütarlaste gümnaasiumisse.
• Õpingud jätkusid Tartu Ülikoolis, kus ta õppis kunstiajalugu, eesti keelt ja filosoofiat.
• 1924-28 toimetas karskusliikumise ajakirja „Kevadik“, kuhu tegi kastööd Eeva Pälluri nime all.
• 1928-30 töötas õpetajana Võru Õpetajate Seminaris.
• 1930 abiellus keeleteadlase Martti Niinivaaraga. Asus elama Soome, kuhu jäi elama ka peale abikaasa surma (1935).
• Omandas Helsingi Ülikoolis rahvakooliõpetaja kutse, 1945 lõpetas ülikooli kandidaadikraadiga.
• 1945-71 Helsingi Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektor.
• Oli Fr. Tuglase Seltsi üks asutajaid.
• Oma innustava tegevusega oli kultuurisilla loojaks kahe hõimurahva vahel.
• 1996 asutas oma stipendiumi Siimustist pärit noorte keeleõpinguiks. Välja anti 9 stipendiumi ja 2 preemiat.
• 1996 avati Siimustis talle mälestuskivi, 2004 avati Eeva Niinivaara park.
• Siimusti raamatukogus asub Eeva Niinivaara mälestustuba (2008), kus igal aastal detsembrikuus peetakse talle pühendatud mälestustundi.
• Kirjanduslikku tegevust alustas 20 aastaselt luuletuste kirjutamisega.
• On avaldanud kirjandusainelisi uurimusi ja esseid eesti ja soome keeles.
• Tema mälestusteraamat „Ikka paistab seesama päike“ (1988, 1994) on ilmunud soome ja eesti keeles.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Eeva Niinivaara Eesti Biograafilises andmebaasis ISIK


Nõu, Enn

Üldandmed
Kopsuarst ja kirjanik
Sünniaeg ja koht: 2. X 1933 Tallinn

Eluloolist
• Sündis Tallinnas agronoomi pojani.
• Kolm esimest eluaastat elas Kuremaal, hiljem Pollis.
• Kuremaal elas Nõude perekond lossis.
• Õppis Tallinna 28. algkoolis.
• 1944. a. põgenes perega Rootsi.
• 1953-1961. a. õppis Uppsala ülikooli arstiteaduskonnas.
• 1978. a. omistati meditsiinidoktori kraad.
• On töötanud arstina ja dotsendina Uppsala Ülikoolis.
• 1966, 1968, 1970 oli valitud Eesti Komitee Asemike Kogusse.
• Abikaasa kirjanik Helga Nõu.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Enn Nõu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Paju, Ants

Üldandmed
Kultuuri- ja ühiskonnategelane, ajakirjanik
Sünniaeg ja –koht:10.IX1944 Pajusi vald, Tamsi küla
Surmaaeg ja –koht: 28.VI 2011 Tartu, maetud Põltsamaale

Eluloolist
• 1949-1955 (1954?) oli lapsena küüditatud Siberisse.
• Õppis Tapiku 7 kl koolis, mille lõpetas 1959.
• Lõpetas Põltsamaa Keskkooli.
• 1970 lõpetas ERA metsainsenerina ja 1979 Leningradi Kõrgema Parteikooli ajakirjanikuna.
• 1979-1984 oli Jõgeva rajoonilehe Punalipp asetoimetaja.
• 1984-1990 ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja.
• 1988 oli Eesti Rohelise Liikumise asutajaid, hiljem kuulus Keskerakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu.
• 1990-1992 oli Eesti Kongressi ning Ülemnõukogu ja 1995 VIII Riigi kogu liige.
• 2000-01 Jõgeva linnapea, 2004-05 Jõgeva linnavolikogu esimees.
• Valgetähe V klassi teenetemärk (2001), Riigivapi III klassi teenetemärk (2006), Jõgevamaa Hõberist (2007).
• On avaldanud publitsistikat, mitme raamatu koostaja.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Paju, Imbi

Üldandmed
Kirjanik, publitsist, filmirežissöör
Sünniaeg- ja koht: 3. juuni 1959 Jõgevamaa, Torma vald, Võtikvere

Eluloolist
• Õppis Viljandi Kultuurikoolis, Tartu Muusikakoolis, Eesti Humanitaarinstituudis, Helsingi Ülikoolis, Svenska Österbottens Folkakademis ja Helsingi teatrikõrgkoolis.
• On töötanud „Vanemuise“ koorisolistina, Eesti Raadio ja Telvisiooni segakooris, olnud erinevate telekanalite ja ajalehtede kaastööline nii Eestis kui Soomes.
• Ajaloolis-psühholoogiliste dokumentaalfilmide „Tõrjutud mälestused“ (2005) ning „Soome lahe õed“ (2009) autor.
• 1999 algatas kodukülas Võtikveres iga-aastase kirjandusürituse Võtikvere raamatuküla.
• Valgetähe V klassi teenetemärk (2007), Jõgevamaa Hõberist (2008), Soome Lõvi Rüütelkonna 1. järgu rüütlirist (2013).
• Mitmete ajalooliste bestsellerite autor.
• Elab Soomes ja Eestis.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Pant, Valdo

Üldandmed
Ajakirjanik, publitsist, stsenarist, näitekirjanik, raadio- ja telesaadete juht
Sünniaeg ja –koht: 21.I 1928 Otepää kihelkond, Valgjärve vald
Surmaaeg ja –koht: 30. VII 1976 Tallinn, on maetud Metsakalmistule

Eluloolist
• Sündis politseikonstaabli peres kolmanda pojana.
• Õppis 1935-1938 Mustvee eesti algkoolis, 1938-41Sadala algkoolis, 1941-1943 Mustvee gümnaasiumi humanitaarharus.
• 1943-44 Tartu Õpetajate Seminaris
• 1944 mobiliseeriti saksa sõjaväkke, teenis 20. Eesti diviisi väljaõpperügemendis. Samal aastal langes ta Punaarmee vangi, veetis 1944-45 Maardu vangilaagris. 1945 teenis Punaarmees.
• 1945-48 töötas Kohtla-Järve 1. Keskkoolis geograafia õpetajana.
• 1948 alustas tööd Eesti Raadios reporteri, kommentaatori ja saatejuhina.
• Aastast 1965 Eetsi Televisioonis, täiteis neid samu ameteid.
• Ülisuure populaarsuse võitis V. Pandi saatesari „Täna 25 aastat tagasi“, kokku 313 saadet (1966-1970).
• Juhtis Eesti TV mälumängusaateid. Pandi algatusel hakati viktoriini nimetama mälumänguks.
• On kirjutanud näidendeid, estraadikavasid, kuuldemänge, mängu-, nuku- ja dokumentaalfilmide stsenaariume.
• 1974 ENSV teeneline ajakirjanik.
• 1980. aastast antakse välja temanimelist auhinda.
• Valiti Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka.
• 2013 avati tema sünnikohas Valgjärve vallas Savernas mälestuskivi.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Pedmanson, Peep

Üldandmed
Humorist, karikaturist, tõlkija, animaator, stsenarist, luuletaja
Sünniaeg ja -koht: 18.VIII 1963 Põltsamaa

Eluloolist
• On lõpetanud Põltsamaa Keskkooli.
• Õppis TRÜ-s ajakirjandust ning hiljem Moskvas multifilmide tegemist.
• Töötab reklaamialal.
• Saanud 2009. aastal Lutsu huumoripreemia.
• Lavastanud animafilmid “Kele”, “Kilpkonnade lõppmäng”, “Reisikiri”, “Eesel heliredelil”, “Just Märried”.
• Kirjutanud stsenaariumi Eurovisiooni õhtujuhtidele, saadetele ja filmidele “Vanad ja kobedad”, “Õpetajate tuba”, “Täiesti salajane”, “Eestlane ja venelane”, telenäidendile “Lõpp hea, kõik hea”, suvetuuridele, telemängudele ja -šõudele.
• Kirjutanud monokomöödia “Kuidas dresseerida meest” Merle Palmistele.
• Kirjutanud lastele “Lumemehe lood” (ilmunud ajakirjas Pere ja Kodu), “Taltsad unenäod” ja Leelo Tunglaga kahasse “Miriami lood”.
• Teinud raamatuillustratsioone.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Peets, Peeter-Vallo

Üldandmed
Sünniaeg- ja koht: 1. III 1930 Rapla
Surmaaeg ja –koht: 15. IX 1997 Põltsamaa

Eluloolist
• Alustas kooliteed Põltsamaal.
• 1941-1958 oli küüditatuna Siberis Tomski oblastis.
• Pärast vabanemist naasis Põltsamaale, kus töötas algul ehitusel töödejuhatajana, seejärel 7 aastat rajooniarhitektina. Pensionile jäämiseni tegutses projekteerijana.
• Tema eestvedamisel püstitati Põltsamaale mälestusmärk küüditatutele.
• On kirjutanud kaks küüditamisteemalist mälestusteraamatut.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Põldmäe, Asta (aastani 1973 Hiir)

Üldandmed
Prosaist, lastekirjanik, kriitik, tõlkija, toimetaja
Sünniaeg ja –koht: 5. IV 1944 Puurmani

Eluloolist
• 1951-60 õppis Puurmani Keskkoolis.
• 1969 lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse alal.
• 1969-75 töötas ajale Tartu Riiklik Ülikool ja aastast 1986 Loomingu toimetuses.
• 1977-80 õppis mittestatsionaarselt hispaania keelt Moskvas üleliidulistel võõrkeelte kursustel, lõpetades need tõlkija kvalifikatsiooniga.
• 1979-85 oli Sirbi ja Vasara Tartu korrespondent.
• Loomingulist tegevust alustas 1960. aastate algul, avaldades lastejutte ja novelle.
• On pälvinud J. Smuuli nim kirjanduse aastapreemia (1978) ning Fr. Tuglase novelliauhinna (1983, 1995).
• Tema loomingut on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome, rootsi, hollandi, tšuvaši, läti, leedu, armeenia, hispaania, tatari ja kasahhi keelde.
• On tõlkinud põhiliselt hispaania keelest.
• 1978 Kirjanike Liidu liige.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Pärn, Jakob

Üldandmed
Proosakirjanik, pedagoog, rahvusliku liikumise tegelane, kõige varasem Põltsamaaga seotud eesti rahvusest kirjanik
Sünniaeg ja -koht: 30 ./18. X 1843 Torma kihelkond, Torma küla
Surmaaeg ja -koht: 6. X / 23. IX 1916 Elva, on maetud Tartu Raadi kalmistule

Eluloolist
• Eesti rahvusliku liikumise aja viljakaim jutukirjanik.
• On kirjutanud jutte, novelle, jutustusi.
• Õppis Torma kihelkonnakoolis, kus tutvus köstri poja C. R. Jakobsoniga.
• 1869. a. lõpetas Tartu Õpetajate Seminari. Samal aastal ilmus tema esikraamat
• Samal aastal asus tööle õpetajana Põltsamaa elementaarkooli. Tutvus siin K. A. Hermanniga.
• Üks tema siinseid suuremaid ettevõtmisi oli laulukoori asutamine.
• Samuti kirjutas ta siin jutte lastele, aga tegi ka oma esimesed tõsisemad katsetused kirjanduspõllul („Muistena juttud noore rahvale“, 1871).
• Lastejutud valdavalt moraliseerivad.
• Avaldas rohkesti ka õpetlikke kirjutisi tervishoiust, mesilatepidamisest jm
• 1871. a. siirdus elementaarkooli juhatajaks Lihulasse, jätkates Põltsamaal alustatud kirjanduslikku tegevust.
• Elas ja töötas ka Tallinnas, Tartus, Otepääl, Valmieras.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Jakob Pärn Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Pärnik, Ülo (autorinimi Ylo M. Pärnik)

Üldandmed
Kultuuriloolane, literaat, koduloolane
Sünniaeg ja –koht: 17. XI 1959 Torma vald, Lilastvere

Eluloolist
• On õppinud Lilastvere algkoolis, Torma 8-klassilises Koolis.
• Uurinud baltisaksa kirjandust, sealhulgas dr G. I. Schultzi elu ja tegevust. Avaldanud artikleid Torma kultuuriloost.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Pöögelmann, Hans (pseudonüüm Hans Rooskaja)

Üldandmed
Luuletaja, tõlkija ja publitsist
Sünniaeg ja –koht: 30. /18. VIII 1875 Viljandimaa, Aidu vald
Surmaaeg ja –koht: 27. I 1938 Moskva

Eluloolist
• Õppis Tuhalaane kirikukoolis ja Paistu kihelkonnakoolis.
• 1888 - 92 õppis Põltsamaa Aleksandrikoolis.
• 1892 – 96 pidas õpetajaametit Põltsamaa kihelkonnas Vitsjärve koolis.
• 1903 siirdus Saksamaale, kus tutvus K. Marxi õpetusega ning kujunes marksistiks ja revolutsionääriks.
• Elas revolutsionääri kirevat elu Eestis, Venemaal ja Ameerikas, töötades muuhulgas ka mitmete ajalehtede toimetustes.
• Peale Vabadussõja lõppu Eestis jäi Venemaale, kus revolutsioonilise tegevuse kõrval töötas 1923-28 Leningradis kaubanduspalatis ning aastast 1927 oli ta Herzeni-nim pedagoogilise instituudi professor. Samal ajal toimetas ka Leningradis ilmunud eestikeelseid revolutsioonilisi ajakirju.
• Esimesed luulekatsetused tegi koolipõlves. Marksistliku maalimavaate omaksvõtmine mõjutas põhjalikult tema edasist loomingut.
• Tõlkis eesti keelde rahvusvaheliselt tuntud revolutsioonilised laulud „Internatsionaal“, „Marseljees“, „Varšavjanka“ jt.
• On käsitlenud marksistlikust aspektist nii majandusküsimusi kui klassivõitluse ajalugu ja revolutsioonisündmusi Eestis.
• Arreteeriti 1937 lõpus ja lasti maha stalinliku rahvusdemokraatia-vastase terroriaktsiooni ohvrina.
• 1961 püstitati talle Tallinnas mälestussammas, tema nime kandsid tänavad, ettevõtted, koolid jne.
• Ka Põltsamaa lähedal asuvas endises Aleksandrikoolis asunud tööstuskool (hilisem kutsekool), kandis nõukogude ajal (aastani 1990) Hans Pöögelmanni nime.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Hans Pöögelmann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK