• Raamatukogu 23. - 25. veebruar
    SULETUD

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Siiri Õunap  Vali Uudised (2014), 31. oktoober, nr. 83, lk. 6.

Raamatukogudes oli alanud arvutiajastu. 1995. aastal moodustati üleriiklik rahvaraamatukogude automatiseerimise töögrupp, kes hakkas organiseerima raamatukoguhoidjate koolitamist ning otsima rahastajaid. 1996. aastal korraldati tarkvara hankekonkurss,  mille võitis Soome tarkvara  Kirjasto 3000. Tänu Avatud Eesti Fondi toetusele  alustati projekti elluviimist  20 maakonna ja linna keskraamatukogus, sealhulgas ka Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus. Sama aasta oktoobris anti raamatukogule üle kaks arvutit koos tarkvaraga (aastaks 2004 oli kõigil töötajatel oma personaalarvuti).

Alustati elektroonilise kataloogi koostamist ning tehti ettevalmistusi üleminekuks elektroonilisele laenutusele. Keskraamatukogus käivitati e-laenutus täielikult 1. septembril  2004, mil Kirjasto 3000 oli  välja vahetatud veebipõhise Raamatukogude lnfo- ja  Kataloogisüsteemi (RIKS)   vastu. Eestis hakkasid rahvaraamatukogudele mõeldud tarkavara väljatöötamisega tegelema Deltmar  OÜ (RIKS) ja URANIA Com  OÜ (URRAM). 2002. aastal   osalesid keskraamatukogu  töötajad mitmel mõlema  programmi tutvustustel.   Tarkvaravalikut kaaluti  põhjalikult. Valik langetati üksmeelselt programmi  RIKS kasuks. Kahjuks toetas siis ja toetab tänaseni   kultuuriministeerium vaid  programmi URRAM soetamist ja arendamist.

2001. a. saadi projekti   "KülaTee 2" raames esimesed kolm avaliku internetipunkti arvutit.

Paralleelselt elektronkataloogi koostamisega toimus  maakonnaraamatukogus   aastate1 1995-1999 üleminek seniselt teavikute  kümnendliigituselt rahvusvahelisele liigitussüsteemile   UDK.

Samal ajal muutus üha   teravamaks raamatukogu ruumi probleem: lisaks   ruumipuudusele hakkas   töötajate ja raamatute tervist rikkuma leviv hallitus.   Raamatuid tuli suures koguses maha kanda. Ajutist  leevendust pakkusid ruumiprobleemile 1998. aastal   hoidlaruumideks eraldatud  kaks pisikest tuba Põltsamaa ühisgümnaasiumi  internaadimajas.

Eestikeelse raamatu ilmumise 475. aastapäeva   tähistati eesti raamatu aastaga (2000-2001). Raamatuaasta avaürituse külalisteks  olid Contra ning Piret Päär.   Toimus kaks raamatuaasta   konverentsi: „Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad" ning „Trükitud   Põltsamaal''. Raamatuaasta  lõpetati kirjandusõhtuga, kus esinesid Pärnu teatri Endla näitlejad luulekavaga „Tule tagasi, helmemänd". Autasustati lugejate seas korraldatud viktoriini „Parim eesti kirjanduse tundja" võitjaid ning esitleti Herbert Kuurme raamatut „Pildikesi Põltsamaa ajaloost“.

2003. aastal valmis raamatukogu renoveerimise ja juurdeehituse projekt, paigaldati pidulikult nurgakivi. Renoveerimise ja juurdeehituse ajaks (sügis 2003-kevad 2004) asus raamatukogu Lossi tn 9 (linnavalitsuse maja). Kolimisel olid raamatukogutöötajatele abiks töötud, kuid selle töö raskust nähes nende arv kahanes. Nii kujunes  65 000 eksemplarist koosneva raamatufondi edasi-  tagasi kolimine raamatukogu töötajatele rängaks  tööks - appi olid kutsutud ka pereliikmed. 18. juunil  2004 toimus renoveeritud ja 234 m2 põrandapinda  juurde saanud raamatukogu  pidulik avamine. Uude ossa  kolisid komplekteerimis- ja  lasteosakond. Raamatukogu  sai ka kaasaegse sisustuse.  

2005. aasta märtsis täitus Vaike Orol 35. tööaasta  raamatukogu direktorina.  Tehtu eest tunnustati teda  Eesti Raamatukoguhoidjate  Ühingu preemiaga. Vaike  Oro oli otsustanud, et annab  ameti üle uuele direktorile ja jääb teenitud puhkusele. 2005. aasta septembris  kinnitati Jõgeva Maakonna  Keskraamatukogu direktoriks seni lasteosakonna juhatajana töötanud Rutt Rimmel.

Veebiväljundi sai raamatukogu kodulehena 2005.  aastal. Sama aasta sügisest  alustati Jõgeva Maakonna  Keskraamatukogu eestvedamisel ja suunamisel  Jõgevamaa raamatukogude  ühise e-kataloogi loomist.  2007. aastal võis rääkida  juba toimivast maakonna  e-kataloogist, mis hõlmas 30 rahvaraamatukogu ja 8 kooliraamatukogu. 2008. aasta jaanuariks olid kõik maakonna rahvaraamatukogud üle läinud elektroonilisele laenutamisele.

Maakonna raamatukogud tellivad teavikuid keskraamatukogu komplekteerimisosakonnas koostatud tellimisnimestike alusel. Eelistatud on rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus, eesti autorite ilukirjanduslik looming, teatmekirjandus, laste- ja noortekirjandus ning väärt tõlkekirjandus.

Regulaarseks muutus maakonna raamatukogutöötajaile koolituspäevade korraldamine. Lisaks koolitustele hakati korraldama raamatukogutöötajatele väljasõidupäevi Jõgevamaa omavalitsustesse ning sealsetesse raamatukogudesse. Detsembris toimuvad  maakonna eri paigus meeleolukad jõuluseminarid.  Suvised koolitusreisid on viinud maakonna raamatukoguhoidjaid nii Eesti  erinevatesse paikadesse kui  ka paljudesse välisriikidesse  (Soome, Ahvenamaa, Norra,  Taani, Saksamaa, Prantsusmaa jne).

2006. aastal korraldati  linna 80. sünnipäeva ürituste raames ajalookonverents  ,,Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos".

2008. aastal seati sisse  Jõgeva maakonna raamatukogupreemia IDA, mis väärtustab raamatukogundust ja  selle edendajaid. Preemiaga jäädvustati kauaaegse  Põltsamaa raamatukogu raamatukoguhoidja ja juhataja lda-Helene Sutt-Reima  elutööd ja mälestust.

Tartu kirjandusfestivalil  Prima Vista on kombeks  sõita viimaseks toimumispäevaks külla mõnda Eesti  linna, kus toimub festivali  pidulik lõpetamine. 2010.  aastal toimusid väljasõidupäeva üritused Põltsamaal lossiõues. Enne festivalipäeva elasid Põltsamaal ja linna lähedal lühiajaliselt viis sulemeistrit, kes siin inspiratsiooni kogusid  (Olavi Ruitlane E. Bornhöhe „Tasuja" radadel, Kristiina Ehin Võisikul, Hannes Varblane Pajusis, Lauri  Sommer Kuningamäel, Kadri Kõusaar Kaarlimõisas). Neist lugudest koostati ainulaadne raamat „Mehed  ei nuta II", mida Põltsamaal esitleti. Esitleti ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi  algklassilaste omaloomingu  põhjal valminud kogumikku  „Tervisest läbi lapse meele ja keele''. Päev läbi oli avatud loetud raamatute laat.  Nooremale publikule oli  avatud Urmas Nemvaltsi  koomiksituba ning esinesid  kohalikud noored breigi tantsijad. Festivalikülalised  said võimaluse tutvuda  Põltsamaa ja ümbruskonna  kirjanduslooliste paikadega.  Päeva tõmbenumbriks oli  laulvate kirjanike kontsert,  kus esinesid Merca, Tuuli  Taul, Jaan Pehk ning Aapo  llves. Väljasõidupäeva lõpetas luulelahing.

2008. aasta sügisest sai maakonnaraamatukogus  alguse salongiõhtute traditsioon, 2011. aastast tegutseb raamatukogu juures  filmiklubi. Salongiõhtuid  on sisustanud: Andres Ehin ja Ly Seppel, Leo Kunnas, Andrus Kivirähk, Mats  Traat, Indrek Hargla, Andrei Hvostov, Contra, Margit  Kilumets, Maire Aunaste,  Epp ja Justin Petrone, Hedvig Hanson, Diana Klas  ja Jüri Aarma, Vello Salo,  David Vseviov, Imbi Paju jpt 

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu nõukogu,  kuhu kuulub 7 liiget, kutsuti ellu 2009. aastal.

Raamatukogutöö üks  töölõike on kodulootöö. Artikleid bibliografeeritakse  nii Vooremaast kui ka Vali  Uudistest. Ühtlasi juhendatakse maakonna raamatukogusid valla- ja linnalehtede bibliografeerimisel ning koordineeritakse tööd maakondliku koduloo andmebaasiga.

Raamatukogu kodulehele on välja pandud valiknimestikud „Jõgevamaa kirjarahvas", „Kirjamehed (naised) Põltsamaa kultuuriloos", „Kakskümmend baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos", „Põltsamaa muusikategelased" ning „Koduloolisi väljaandeid". Koostatakse maakonna kodulooliste tähtpäevade kalendrit.

Sajandipikkusel teekonnal on palju muutunud. Täna räägime raamatukogust kui mitmekülgsete funktsioonidega kultuuriasutusest, kus kõrvuti traditsiooniliste raamatukoguteenustega pakutakse kaasaegseid e-teenuseid. Siin käiakse otsimas lugemisvara ja informatsiooni, nautimas kultuurielamusi, suhtlemas ja aega veetmas. Olete oodatud!