• Raamatukogu 23. - 25. veebruar
    SULETUD

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Taavi Kelder  Vali Uudised (2014), 5. november, nr. 84, lk. 1, 5.

Neljapäeval, 30. oktoobril toimus Jõgeva maakonna keskraamatukogus pidulik kontsertaktus, millega tähistati raamatukogu 100. sünnipäeva ning esitleti äsja ilmunud raamatut "Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse".

Põltsamaa raamatukogu sünnipäeva tähistati koos endiste ja praeguste raamatukogu töötajate ning kutsutud külalistega oktoobrikuu eelviimasel päeval toimunud kontsertaktusel, millega pandi pidulik punkt ka 20. oktoobril alanud raamatukogupäevadele.

30. oktoobri hommikupoolikul külastasid keskraamatukogu töötajad üheskoos ka Põltsamaa surnuaeda, et panna küünlad kunagiste keskraamatukogu töötajate haudadele. Õhtul kell viis toimus Jõgeva maakonna keskraamatukogu näituse- ja konverentsisaalis aga pidulik kontsertaktus, mis algas laulja Toomas Lunge ja poeet lndrek Hirve pooletunnise muusikalise etteastega -"Hirv ja Lunge tulevad külla". Kontserdil esitati peamiselt möödunud sajandi esimesest poolest pärit, Teise maailmasõja eelseid ja sõjaaegseid Saksa tangolugusid eestikeelses ning pisut uuendatud versioonis. Ette kandmisele tuli umbes kümmekond tangolugu, mida laulis muidu eelkõige luuletajana tuntud lndrek Hirv, klaveril saatis ja kaasa laulis Toomas Lunge. 

"Need on minu lapsepõlve laulud, mida mu vanemad laulsid vahest koos  sõpradega kas saksa keeles või kohmakas eestikeelses tõlkes. Nad olid kuulnud neid laule vanadelt plaatidelt, peamiselt on tegu kolmekümnendate aastate Saksa filmimuusikaga. Need vanad laulud on  mind kuidagi kummitama jäänud. Minusse on jätnud jälje nendega kaasas käiv omaaegne õhustik - sõjaeelne ja sõjaaegne õhustik,  milleks mõne laulu puhul on kohvikumiljöö, mõnel puhul aga hoopis sõjaärevus. Olen neile tangodele nüüd ise kirjutanud eesti keelsed laulusõnad," tutvustas lndrek Hirv laulude vahele ette kandmisele tulnud tangode päritolu. 

Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel nentis järgnenud sõnavõtus, et möödunud sajandi esimesest poolest pärit lauludega haakub hästi ka Põltsamaa raamatukogu ajalugu. Asutati ju ka Jõgeva maakonna keskraamatukogu eelkäija, Põltsamaa Lugemise Ring möödunud sajandi algupoolel. Esimese maailmasõja päevil:

"Põltsamaa raamatukogul on olnud sada aastat aega -aega ja ruumi areneda, kujuneda, kasvada ja saada pisikese asula lihtsast raamatukapist päris suureks ja edukaks raamatukoguks, mis täna  on ühtlasi maakonna raamatukogu funktsiooniga. Just teotahteliste ja lugemishimuliste inimeste algatusel asutati 1914.  aastal Põltsamaa Lugemise Ring ja selle raamatukogu, mis küll esimestel  tegevusaastatel pidi tegutsema Esimese maailmasõja rasketes tingimustes.  Tegelikult polnud ka Teine  maailmasõda sugugi rõõmustav, sest 1944. aasta sõjatules hävis peaaegu kogu raamatukogu. Kuid juba järgmisel, 1945. aastal tõusis raamatukogu  sõna otseses mõttes uuesti tuhast edumeelsete ja tegusate inimeste eestvedamisel ja muidugi ka partei ja valitsuse sihikindlal suunamisel. 1950. aastal sai linnaraamatukogust rajooniraamatukogu, kes pidi tegelema ka teiste raamatukogudega. Sellest  ajast saadik ongi raamatukogu maakonna metoodiliseks keskuseks, kandes täna nime Jõgeva maakonna keskraamatukogu," kõneles Rutt Rimmel,  lisades samas, et ei maksa  unustada ka kõiki neid  inimesi, kes aegade jooksul  on olnud raamatukoguga seotud. "Raamatukogu  väärtuse ja vaimu kandjad  on inimesed - loomeinimesed, kirjanikud, kunstnikud, tõlkijad, toimetajad ja  raamatukoguhoidjad, kelle  töö ja vaeva, entusiasmi ja  ideede najal raamatukogu  areneb. Samas ei maksa  unustada ka raamatukogu  külastajaid - lugejaid. Lugejad on need, kelle nimel ju raamatukogu siin üldse  tegutseb ja õitseb."

Pärast ajaloohõngulist  kontserti esitleti ka äsja  ilmunud raamatut "Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21.  sajandisse'', mis räägib  Põltsamaa raamatukogude  ajaloost alates esimesest  raamatute lugemise seltsist. 323-leheküljelise raamatu koostajateks on Rutt  Rimmel ja Siiri Õunap, toimetajaks Riina Mägi ning  kujundajaks Riina Soom.  Raamat on trükitud OÜ  Vali Pressis.

"Uurides meie raamatukogu ajalugu, sattusime väga tihti ka teistele  raamatukogudele, mis on  Põltsamaal tegutsenud  - ja seda juba palju aastaid enne seda, kui meie  rahvaraamatukogu 1914.  aasta novembris asutati,  nii paralleelselt Jõgeva  maakonna keskraamatukogu asutamisega kui ka  mitukümmend aastat varem. Põltsamaal pastorina  tööl olnud August Wilhelm  Hupel asutas esimese Eesti  üldharidusliku sisuga lugemisringi, mille parimatel aegade liikus lugejate  käes ligi 600 raamatut.  Tegelikult võiksime seetõttu ka öelda, et Põltsamaa  võib olla ühtlasi Eesti rahvaraamatukogude ajaloo  alguskohaks Põltsamaa raamatukogude ajaloost rääkiva raamatu kirjutamise mõte on meil olnud päris pikalt juba. Meie töötajad on uurinud arhiivides - nii Tallinnas, Tartus, Viljandis kui ka Rakveres - dokumente. Paljudki nendest  dokumentidest ei ole olnud varem kättesaadavad, raamatukogu ajalool on veel päris palju valgeid laike.  Kõiki dokumente ei olegi võibolla võimalik üldse  kunagi kätte saada. Avastasime palju uusi fakte, palju  sündmuste kirjeldusi. Umbes aasta tagasi istusime  kokku töötajatega ja jagasime ülesanded omavahel ära: jagasime sada aastat perioodideks ja iga töötaja sai uurimiseks teatud ajavahemiku või osa ajaloost," rääkis Rutt Rimmel.

Kontserdi ning raamatu esitluse järel võtsid kohvilauas sõna ka mitmed praegused ja endised raamatukogutöötajad -teiste hulgas pikaaegne Põltsamaa raamatukogu direktor, kokku 48 aastat raamatukogus töötanud Vaike Oro, kes tsiteeris üht aastate eest meelde jäänud Ellen Niidu luuletust merest, ning aasatel 2001-2005 Põltsamaa raamatukogus töötanud, nüüd aga Tallinna keskraamatukogus leiba teeniv Reet Kukk. Sõna võtsid ka Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer.

"Oleme täna tulnud siia ühte olulist päeva tähistama. Kui rääkida sellest kohast, kus Jõgeva maakonna keskraamatukogu paikneb, siis võiks lausa öelda, et tegemist on ajaloost läbi imbunud kohaga. Siin on  olnud varem ka Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi maja, kus laenutati raamatuid. Praegune raamatukogu on selles mõttes ääretult õiges asukohas ja siin aetakse õiget asja. Raamatuga Põltsamaa raamatukogude ajaloost olete te pannud veel ühe olulise märgi maha, suured tänud teile selle olulise töö  eest," nentis linnapea Jaan Aiaots.

"Me ei oleks ilmselt siin praegu, kui me ei väärtustaks ajalugu ja minevikku - siis me elaksime ja  käiksime kõik ringi ainult tänases päevas ning meil  ei olekski mingisuguseid  mõtteid sellest, mis keegi  enne teinud on. Selleks, et  taibata, millises olukorras  me praegu oleme, ja mõista,  mis tuleb ka edaspidi teha,  tulebki vaadata võimalikult  kaugele minevikku. Kui me  kunagiste raamatukogu  asutajate ideid ja igatsusi  suudame kuidagi ellu viia,  siis me oleme tegelikult ääretult õnnelikud inimesed.  Paratamatult ongi kõige raskem just asju käima  panna, neid käigus hoida  on tunduvalt lihtsam," tunnustas ka EELK Põltsamaa  koguduse õpetaja Markus  Haamer kunagiste lugemisringi asutajate olulisust  Põltsamaa kultuuriloos.