• Raamatukogu 23. - 25. veebruar
    SULETUD

     
  • Harrastuskunstnikud Põltsamaal

    Loe edasi...

Riina Mägi  Vooremaa (2015), 7. veebruar, nr. 16, lk. 4.

Kirjutise aluseks on Jõgeva maakonna keskraamatukogu sajandijuubeliks ilmunud raamat  "Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse", mille on koostanud Rutt Rimmel ja Siiri Õunap.

Büroo Toivo Tuur kaasabil teoks saanud reisil vaadati ära Euroopa põhjapoolseim tipp Nordkapp ja nauditi seal kesköist polaarpäikest, uuriti Alta kaljujooniseid, peatuti Tromso linnas, reisiti läbi Lofootide À külasse ja põigati läbi ka Rovaniemi jõulumaalt. Raamatukogude  külastamine polnud küll reisi  programmi sisse kirjutatud, ent  kui mõnda sellisesse asutusse siiski sisse põigati, võeti ootamatud külalised ikka lahkesti vastu..  Ainult keelebarjäär võis suhtlemist natuke segada. Raamatukogutöötajate ühised Euroopa  avastamise reisid on nüüdseks  traditsiooniks kujunenud.  

2005. aastal otsustas maakonna keskraamatukogu 35 aastat juhtinud Vaike Oro väljateenitud  puhkusele jääda. Uue direktori  leidmiseks korraldatud konkurss  nurjus : kandidaate tuli piisavalt,  ent paraku ei vastanud nad  hariduselt või isikuomadustelt  esitatud nõuetele. Lõpuks leiti  uus direktor kollektiivi seest:  15. septembril 2005 kinnitati  keskraamatukogu uueks direktoriks Rutt Rimmel, kes oli  varem töötanud sama asutuse  lasteosakonna juhatajana. Tema  juhib asutust praegugi.

Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus  pani uuele direktorile südamele,  et ta hakkaks kiiresti tegelema maakonna raamatukogude  ühise e-kataloogi loomisega:  Jõgevamaa oli tollal ainus Eesti  maakond, kus see veel puudus.  E-kataloogi ei saanud aga looma  asuda enne, kui kõigis raamatukogudes arvutid olemas on. 

"Raskem osa oli inimeste mõtlemise muutmine. Töö ümberkorraldamiseks oli vaja vabaneda kivistunud arusaamadest ning selgitada omavalitsustes  arvutite soetamiseks mõeldud  küllaltki suurte investeeringute vajalikkust. Tore on meenutada,  et meie raamatukogutöötajad,  olenemata vanusest, tulid uuendustega väga kenasti kaasa, raamatukogutarkvaraga töötamise ja kirjete sisestamise õppisid  nad kiiresti ära," meenutas Rutt Rimmel.

E-kataloogi loomine

Ühise e-kataloogi loomist  alustati 2005. aastal nende raamatukogudega, kellel oli selleks ajaks programm RIKS juba soetatud. Kahe järgmise aasta jooksul  liitusid ka ülejäänud ning 2007.  aastal võis juba kõnelda toimivast e-kataloogist, mis hõlmas  30 rahvaraamatukogu ja 7 kooliraamatukogu (hiljem liitus veel üks kooliraamatukogu). Raamatukoguhoidjad sisestasid usinasti  kirjeid ja lugejate andmeid ning  2008. aasta jaanuariks olid kõik  maakonna rahvaraamatukogud  täielikult üle läinud elektroonilisele laenutamisele.

2005. aastast hakkas raamatukogu arendama e-teenuseid. Maikuust said lugejad teenindusosakonnas enda käsutusse otsinguarvuti. Juulis avati internetis keskraamatukogu kodulehekülg,  mille kaudu pääsesid lugejad ka  andmebaasi RIKSWEB, mis võimaldab kasutada raamatukogu  tasuta e-teenuseid arvuti tagant  lahkumata. Tõsi, juba, nelja  aasta pärast leiti, et koduleht on  ajale jalgu jäänud. Et eelarvelised võimalused olid kasinad,  tegid raamatukogutöötajad uue  kodulehe tasuta veebirakenduse  joomla baasil ise ja n-ö katseeksituse meetodil valmis. Et lugejaid raamatukogu e-teenustest  teavitada ja teenuseid kasutama  õpetada, hakkasid raamatukogutöötajad korraldama kasutajakoolitusi.

2007. aastal võeti kasutusele  maakonna ühtne raamatukogukaart (lugejapilet). Kaartide valmistamise maksid kinni omavalitsused. Lugejad said kaardi  enamikus raamatukogudes tasuta. Uue rahvaraamatukogude  töökorralduse juhendi kohaselt võib lugejapiletit asendada ID.-  kaart. Praegu on need paralleelselt kasutusel.

Tublimad said ldad

2010. aasta sügisel, raamatukogupäevade aegu, avati raamatukogu uksel teavikute tagastuskast. Tänu sellele tekkis lugejatel  võimalus tagastada teavikuid ka  väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu.

Alates aastast 2008, kui maakonna keskraamatukogu peaspetsialistiks sai Siiri Õunap,  muutus maakonna raamatukogutöötajaile koolituste, seminaride ja nõupidamiste korraldamine  regulaarseks. Siiri Õunap käis välja ka idee hakata välja andma  aastapreemiaid, mis aitaksid  väärtustada raamatukogundust  ja selle edendajaid. Põltsamaa  raamatukogu kunagise kauaaegse juhataja lda-Helene Sutt-  Reima järgi sai maakondlik  raamatukogunduse aastapreemia nimeks lda. Väljatöötatud statuudi järgi oli preerial viis kategooriat: Tegus lda (hinnatakse  töötaja hoolikust tööülesannete  täitmisel), Üllataja lda (antakse hea idee ja selle elluviimise eest),  Kolleeg lda (tunnustus sõbralikkuse ja abivalmiduse eest) , Sõber  lda (tunnustus raamatukogus  mittetöötavale inimesele, kes on aidanud kaasa raamatukogude edendamisele) ja Elutöö lda  (antakse pensionile siirduvale raamatukoguhoidjale, kes on märkimisväärselt panustanud maakonna raamatukogundusse).  Esimesed ldad anti välja maakonna raamatukogude 2008.  aasta talveseminaril, 2013. muudeti aga statuuti ning sestpeale  antakse preemiat välja kolmes  kategoorias: Raamatukoguhoid ja lda, Sõber lda ja Elutöö lda.  Maakonna raamatukogunduse  aastapreemia on aastate jooksul  saanud ka mitu maakonna keskraamatukogu töötajat.

Ka arvutite ja e-teenuste ajastul on raamatukogu endiselt koht, kus inimesed kokku saavad  ning kus saab kuulata kirjanike ja teiste kultuuriinimeste elavat sõna. 2003.-2004. aasta ümberehituste käigus sai raamatukogu  endale saali, kus hea mitmesuguseid kohtumisõhtuid korraldada. Sellisest ruumist oli senini  suurt puudust tuntud. Esimesed  kirjanikest külalised olid 2005.  aastal uues saalis väliseestlased  Helga ja Enn Nõu. 2007. aastal  toimunud kirjandusõhtust, millel  Virve Osila esitas oma luulet  ning Reine Koppel tema sõnadele kirjutatud Urmas Alenderi  laule, arenes välja salongiõhtute  idee. Kirjandusõhtutele otsustati  lisada muusika ja kohvilauas  istumise võimalus ning muuta  need õhtud regulaarseiks. Salongiõhtute traditsioon kestab eri  projektinimetuste all seni, kuni  huvilisi leidub.

Näituste korraldamine oli aga  pärast raamatukogu renoveerimist keeruline, sest riiulid olid  algusest peale tihedasti raamatuid täis ja lugemissaalis ei olnud  mitte mingisugust näitusepinda.  Laenutusruumis oli näituste  tarvis siiski üks riiul ning lasteosakonnas rida kaldpindadega  otsariiuleid. 2006. aasta lõpus  laienes näitusepind tänu sellele,  et fuajeesse lasti teha lukustatavad vitriinkapid, 2007. aastal  paigaldati aga saali vajalikud  stanged ning tänu sellele saab  seal nüüd peale konverentside,  koosolekute ja kohtumiste ka  kunsti-, foto- ja käsitöönäitusi  korraldada. Näitusi vahetatakse  umbes kord kuus ja teemade  valik on väga lai. Uue näitusesaali avanäitus kandis pealkirja "Raamatukogutöötajate varjatud  anded". Kõik vaatamiseks välja  pandu olid tublid raamatukoguhoidjad õhtuti pärast tööpäeva  ja koduste toimetuste kõrvalt  hobikorras valmistanud.

Raamatukogutöötajad ongi  tavaliselt sellised „varjatud anded", kelle töö on pealtnäha  märkamatu, ent tegelikult suure kaaluga. Ning jälg, mille järjepidevalt tegutsenud raamatukogu saja aasta jooksul ühe väikese linna kultuuriellu jätab, on enamasti sügav. Põltsamaal on see just niimoodi olnud.