Riina Mägi Vooremaa (2017), 11. aprill, nr. 42, lk. 8.

http://kiemtienmarketing.com/helpful/free-bitcoin-kazhduyu-minutu.html

Tartul on olnud linnakirjanik alles mõned kuud, Põltsamaal aga juba aastaid. Tõsi, kuusteist aastat tagasi Põltsamaale kolinud Henn-Kaarel Hellatile pole keegi ametliku linnakirjaniku tiitlit andnud ege maksta talle ka linnakirjaniku stipendiumi, ent ta on selle linna kultuuripildis nähtav ja linlaste poolt armastatud. Möödunud kolmapäeval tähistati Põltsamaal Hellati 85. sünnipäeva.

http://gr8journey.com/yearn/oplata-mobilnogo-webmoney.html

http://hazivent.com/witness/kivi-bank-v-kazahstane.html Kirjamehe ja linna vaheline suhe andis näo ka Põltsamaa raamatukogu eestvedamisel teoks saanud juubelisündmusele : seal valitses soe, vaimne ja vaimukas õhkkond. Hakatuseks mindi Ants Paju rajatud Sõpruse parki, kuhu Henn-Kaarel 2010. aastal puu istutas. Tõsi, toona mulda saanud  saarepuu läks kahjuks hingusele, ent aasta hiljem asemele istutatud tamm kogub kenasti jõudu.  Sealsamas tammehakatise juures tegi Põltsamaa raamatukogu  teenindusspetsialist Aive Nurmekivi lühikese ülevaate Hellati  elu- ja loometeest. Kirjanik on  sündinud Viljandis, ent elanud  elu jooksul üsna mitmes paigas: Tallinnas, Viljandi lähedal Päril Kannilmäe talus (selle sai Henn-Kaarli ohvitserist isa Vabadussõjas osutatud teenete eest), Tartus ja mujal. Ta on pidanud mitmesuguseid ameteid Tartu  linna peaarhitekti büroo latipoisi omast kuni kirjanike liidu Tartu  osakonna sekretäri omani.  Põltsamaale oli Henn-Kaarlil  aeg-ajalt asja ka siis, kui ta seal veel ei elanud. 1970. ja 1980.  aastatel tegutsesid nimelt mitmel  pool kirjandusklubid ja Hellat juhendas nii mõndagi neist,  sealhulgas Jõgeva rajoonilehe  Punalipp juues toiminud klubi  Sõna. Et klubi liikmete hulgas  oli päris mitu põltsamaalast, saadigi aeg-ajalt kokku Põltsamaal.  Viimased kuusteist aastat on see  olnud kirjaniku kodulinn.

go

http://indonesiacoffe.com/corny/hapo-krani.html Põltsamaa raamatukogus ja kunstiseltsis on Henn-Kaarel omainimene. Raamatukogus on ta olnud esimese salongiõhtu külaline, hea abimees kirjandusfestivali Prima Vista Põltsamaapäeva sisustamisel jne.

enter Inimese tegemine

see url

moneypolo com Kui keskmine kirjandussõber teab Hellatit eelkõige tema 1970. aastate teisel poolel Mirabilja sarjas ilmunud kaheosalise ulmeromaani "Naiste maailm" kaudu, siis Aive Nurmekivi kinnitas, et nii tema kui ka paljude Põltsamaa raamatukogu lugejate lemmikuks on hoopis Hellati  meenutuste sari "Inimese tegemine", millest 2002-2008 ilmus viis osa. Sari peaks jätkuma, ent kirjutamisse on paraku pikem  paus sisse tulnud.

http://homerepair.mmdnv.be/senior/mayning-zarabotok.html

"Ma olen Henn-Kaarlit ikka tagant torkinud, et visaku see  kirjutusmasin lõpuks nurka ja  võtku arvuti ette - siis saaksid järgmised teosed kiiremini valmis," sõnas Aive Nurmekivi. 

http://gu.asmadsen.no/raw/privatbank-kriptovalyuta.html

source site Juubelisündmus läks edasi  Põltsamaa kirikla saalis. Seal  esitasid sünnipäevalapse luuletekste näitleja Andres Ots ning  Põltsamaa ühisgümnaasiumi noord Keiu Kessi juhendamisel.  Muusikalisi vahepalu pakkusid Põltsamaa muusikakooli õpetaja Margit Haamer (Viiul) ja kontsertmeister Ülle Noomägi. Ent jätkusid ka sõnavõtud.

http://hazivent.com/witness/skrill-aliexpress.html Praegu ajakirja Looming peatoimetaja ametit pidav Janika Kronberg meenutas, et Henn- Kaarel Hellat on esimene kirjanik kellega tema, Lõuna-Eestist Tartusse õppima tulnud noormees, 1982. aastal isiklikult tuttavaks sai.

http://kalerkonto.tk/breakfast/kak-vivesti-dengi-s-balansa.html

„Tartus tegutses siis tudengite kirjandusklubi Luule Vile ning kooliõe Kauksi Ülle kutsel läksin minagi sinna," ütles Kronberg. "Henn-Kaarli läbitungiv pilk tundus esialgu himutav ja lõplikult pole see hirm veel praegugi kadunud. Tänagi kutsus ta mind vahepeal saalist välja ja tegi mõned õigustatud märkused Loomigu kohta."

go here

get link Janika Kronberg tõdes, et õppida saab õpetajatelt, aga õppida  saab ka inimestelt, kes pole Sulle  ühtegi koolitundi andnud. Tema  õppis Henn-Kaarliga suheldes ja  tema toonast Marja tänava kodu külastades seda, kuidas kirjanik  üldse on kirjanik millega ta end ümbritseb jne.

source link

"Minu kui Lõuna-Eestist pärit  tartlase jaoks seostub Henn-Kaarel endiselt Tartuga. Ent kui täna  siin, Põltsamaal, natuke ringi jalutasin, siis avastasin, et siin on kirjaniku jaoks äärmiselt inspireeriv keskkond," kinnitas Kronberg.

go site

utbs ws Sirge seljaga

http://hunglongland.vn/patient/obmen-valyut-belka.html

source url Lisaks Loomingu peatoimetajale käis Hellatit õnnitlemas veel  õige mitu kirjandusinimest, kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev  sealhulgas. Kohal oli ka Luual  elav Eesti ulmeühingu president  Veiko Belials. Temal oli põhjust  juubilari tänada selle eest, et too mõtles 47 aastat tagasi välja sõna  "ulme", mis võttis kiiresti üle  senise vene keelest laenatud ja kohmaka väljendi "teaduslik fantastika" rolli. Muidu kannakski  ulmeühing praegu võib-olla teadusliku fantastika ühingu nime. 

2018

go Raplas elav luuletaja ja tõlkija Ly Seppel-Ehin kinnitas, et  Henn-Kaarel Hellatil oli hindamatu roll nende pere kolme tütre  luulesõpradeks kasvatamisel. 

enter site

go here "Minu kadunud abikaasal  Andres Ehinal oli suurepärane  võime meelde jätta oma sõprade luuletusi ja ta luges neid aeg-ajalt meile ette. Esitatavate tekstide hulgas olid ühed värvikamad Henn-Kaarli 1960.  aastatel kirjutatud murdelised- vemmalvärslikud "Agduaal lauloluggo" ja "Maikuu rahulaul". Neist inspireeritult hakkasid  meie kolm tütart juba varakult luuletama," ütles Ly Seppel ja  luges ette Ehini-piigade kirjutatud "äraspidise" jõululuuletuse,  mis publiku hingetuks naerutas. 

http://inelmecsa.com/insight/yandeks-koshelek-qiwi.html

Nii selguski, et Tartu ametlik ja  Põltsamaa mitteametlik linnakirjanik on omavahel üsna otseselt  seotud: Tartu linnakirjanikuks on ju jaanuarist saati üks Ly Seppeli ja Andres Ehini tütardest - Kristiina Ehin.

click here

Henn-Kaarel Hellat kinnitas oma juubelisündmusel, et  tunneb end Põltsamaal tõesti  hästi, sest see on inimestest ja jumalatest armastatud paik,  kuhu paljud Tallinna ja Tartu  "jurad" lihtsalt ei ulatu. Põltsamaalaste jaoks on Henn-Kaarel  aga kujunenud justkui linna  elavaks sümboliks. Paljud on  märganud, et ta teeb iga päev väikese jalutuskäigu jõeäärsesse  Rivaali kohvikusse ning et teist  nii väärikat ja sirge seljaga härrasmeest Põltsamaal õieti polegi.