• Raamatukogu
    24.–26. detsember
    ja
    30. detsember – 1. jaanuar
    SULETUD

Timotheus Eberhard von Bock
Võisiku mõisnik, sõjaväelane, vene polkovnik, balti aadlik, teisitimõtleja omas ajas – keisri hull Võisikult.
1805. a saab temast husaaripolgu junkur ja 1809. a viiakse üle Ihukaitseväe husaaripolku. Osales Vene-Türgi sõjas, Napoleoni vastases võitluses, korduvalt pälvis sõjalise vapruse eest kõrgeid sõjaväelisi autasusid, sõja lõpuks sai temast polkovnik. 1816 läks erru. 1817. a sai ta hakkama tolles ajas tavatu ja ennekuulmatu teoga – abiellus eesti soost talutüdruku Ewa Mättikuga, kellest sai aga tema mõttekaaslane. 1818. a (esimene 1810. a) saadab ta teise märgukirja tsaarile. Kirjas sõnastas ta riigijuhtimise ideed ja koostas Venemaa konstitutsiooni projekti, milles mõistis hukka isevalitsuse ja pärisorjuse. Samal aastal ta vahistati, vabanes tingimisi 1827.
Sünd.: 13. 11. 1787 Tartus
Surn.: 24. 04. 1836 Võisikul
--------------------------------------------------------------------------------
Johann Christoph Brotze
Baltisaksa kultuuriloolane, etnograaf, ajaloolane, teoloog, filosoof, kunstnik. Riia lütseumi õppejõud. Joonistas üles ja kirjeldas Eesti- ja Liivimaa maastikke, ehitisi, inimesi ja esemeid. Tema kõige olulisem töö on 10-köiteline joonistuste ja käsikirjade kogu „Sammlung Verschiedener Liefländischen Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc.” Kogu on hoiul Läti Akadeemilises Raamatukogus.
Sünd.: 1742 Görlitzis (Saksamaal)
Surn.: 1823
--------------------------------------------------------------------------------
Carl (Karl) Friedrich Christian Buddeus
Graafik. Oli sisserännanud Saksamaalt, tegutses Tallinnas 19. saj esimesel poolel. On loonud hulga Tallinna, selle ümbruse ja mõnede teiste Eesti kohtade vaateid, sealhulgas Rutikvere vaated.
Sünd.: 27. 06. 1775 Tüüringis
Surn.: 01. 01. 1864 Gothas
--------------------------------------------------------------------------------
Heinrich Claus von Fick
Riiginõunik, Vene keiser Peeter I parem käsi tema reformide läbiviimisel ja ettevalmistamisel. 1700. a siirdus Liivimaale. 1715. a läks Peeter I teenistusse. 26. dets. 1720. a kinkis Peeter I talle peaaegu kogu Põltsamaa kihelkonna ja Soosaare, kaasaarvatud Põltsamaa lossi. 1732. – 1741. a oli ta asumisel Siberis. 1748. a tagastati talle endised mõisad. Tal oli 5 tütart, kelle vahel jagati peale tema surma mõisad. Tütar Aurora abikaasa W. J. von Lauw jätkas äia majandustegevust, noorima tütre Cristina mees J. H. von Lilienfeld Uue-Põltsamaa mõisast aga tema tegevust poliitilises valdkonnas. Vanima tütre Sophie Elisabethi tütrepoja poeg on aga T. E. von Bock.
Sünd.: 03. 11. 1678 Hamburgis
Surn.: 28. 06. 1750 Põltsamaal
--------------------------------------------------------------------------------
Erik Julius Hugo Frey
Põltsamaa koguduse õpetaja. Õppis Moskvas Peeter-Pauli kiriku gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis, sõjakoolides Odessas, Tbilisis, Peterburis, Vladimiris. Osales Vabadussõjas. Põltsamaal töötas aastatel 1923-1939, seejärel lahkus Saksamaale.
Sünd.: 20. 06. 1895 Moskvas
Surn. : Saksamaal (?)
--------------------------------------------------------------------------------
Theodor Gelhaar
Graafik. Õppis arvatavasti Tartu Ülikooli joonistuskoolis. On pildi „Eestlasi Viljandist ja Põltsamaa ümbrusest autor”.
Sünd.: 14. 07. 1805 Limbazis (Läti)
Surn.: 07. 04. 1871 Limbazis
--------------------------------------------------------------------------------
Johann Michael Graff
Stukimeister ja marmoriraidur. Tuli Baltimaile Berliinist, töötas 1772-1774 Põltsamaal. Lõi Põltsamaa lossile Baltimaade stiilsemaid rokokoointerjöörid, mis hävisid II maailmasõjas.
--------------------------------------------------------------------------------
Jean Francois Xavier Hattenberger
Kujur. Tuli W. J. von Lauw kutsel Põltsamaale, töötas 1780-1786 siinses portselanivabrikus kujurina.
Sünd.: 1758 Elsassis
Surn.: surmaaeg ja koht teadmata
--------------------------------------------------------------------------------
August Wilhelm Hupel
Publitsist, kodu-uurija, keelemees, vaimulik. 1757. a tuli Baltimaale, aastatel 1763- 1803 töötas Põltsamaal kirikuõpetajana. Haruldaselt mitmekesiste huvidega ning erakordselt suure töövõimega mees. 1803. a omistati talle filosoofia, 1818. a teoloogia doktori kraadi. Hupeli ajal oli Põltsamaa Liivimaa vaimseks keskuseks. Tema kuulsamad tööd: „Topographische Nachrichten”, „Nordische Miscellaneen” jt.
Sünd.: 25. 02. 1737 Buttelstedtis (Saksamaal)
Surn.: 18. 01. 1819 Paides

Loe lisaks...
--------------------------------------------------------------------------------
Emil Heinrich August Hörschelmann
Kirikuõpetaja poeg, õppis Tartus usuteadust, oli Uue-Põltsamaa mõisas koduõpetajaks, aastatel 1838-1853 Põltsamaa koguduse õpetajaks. Püüdis parandada oma kihelkonna haridusolusid, asutas Põltsamaal laulukoori ja rea uusi vallakoole, kus suurt rõhku pandi ka laulmisele. Andis välja eesti keeles 6 saksa rahvalaulu „Mönned armsad laulud wagga süddame römustamiseks…” (1847). Oli esimene eesti helilooja, kes eesti tekstile laule komponeeris. 1853. a kutsuti Peterburi Anna koguduse õpetajaks.
Sünd.: 12. 06. 1810 Viru-Jaagupis
Surn.: 22. 06. 1854 Peterburis
--------------------------------------------------------------------------------
Woldemar Johann von Lauw
Tööstur, Vana-Põltsamaa lossi omanik, vene major. Kaotas Türgi sõjas 1737. a pahema käe. 1750. a päris Vana-Põltsamaa mõisa. Aastatel 1764-1788 asutas siin rea vabrikuid: klaasi-, peegli-, tärklise-, puudrivabrikud, vaevalamiskoja, portselanimanufaktuuri jne. Tema ajal muutus Põltsamaa Liivimaa tööstuse keskuseks. Aastatel 1760-1780 ehitas Lauw üles ka Põltsamaa lossi, mis 1703. aastast varemeis seisis. Lossis tegutsesid itaalia näitetrupp ja õuekapell. Ta asutas Põltsamaale haigla ja apteegi, mille juhatajaks kutsus P. E. Wilde. 1785. a läks ta aga pankrotti.
Sünd.: nov. (?) 1712
Surn.: 26. 02. 1786
--------------------------------------------------------------------------------
Jakob Heinrich von Lilienfeld
Näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik, Euroopa ühendamise idee autor. Teenis Peterburis aadlike kadetikorpuses, tegi Peterburis kiiret karjääri. 1743. a läks erru, naasis Eestisse. 29-aastaselt abiellus Uue-Põltsamaa mõisaomaniku tütre Christina von Fickiga ning veetis suurema osa oma ülejäänud elust Uue-Põltsamaa mõisas. On kirjutanud kaks näitemängu, neist esimene „Uusaastasoov” trükiti ilmselt 1758. a Põltsamaal. Kirjutas ka kaks ühiskonnakriitilist raamatut, neist tuntuima „Uus riigiehitus” avaldas ta 1767. a, kus avaldab ka oma Euroopa ühendamise idee.
Sünd.: 01. 12. 1716 Andjal (Rakvere lähedal)
Surn.: 12. 07. 1785 Riia
--------------------------------------------------------------------------------
Carl Peter Ludvig Maurach
Vaimulik kirjanik. Sündis kirikuõpetaja pojana, õppis Tartus usuteadust, aastatel 1853-1891 Põltsamaa kirikuõpetaja. Tema ajal tehti kirikule remont, laiendati ja korrastati surnuaeda, ehitati uus kivikabel. Tema ajal täiendati koolivõrku, seati sisse igakevadine koolide kokkutulek Põltsamaal, nn. rõõmupäev. Oli arvukate vaimulike teoste autor: „Südame peegel” (1854), „Salmiraamat” (1873), „Agenda ehk Jumala teenistuse pidamise käsiraamat” (1890). 1864. a ilmus „Eesti Maarahva uus laulu-Raamat”, milles oli 150 Maurachi uut laulu. 1881. a valiti Põltsamaa Põllumeste Seltsi auliikmeks.
Sünd.: 04. 02. 1824 Paistus
Surn.: 24. 05. 1900 Põltsamaal
--------------------------------------------------------------------------------
August Georg Pezold
Baltisaksa maalikunstnik. Õppis 11814-1817 Berliinis, Viinis, Roomas. Töötas 1821-1836 portselanimaalijana Riias, Peterburis, Viljandis ja Tartus ning 1836-1842 joonistusõpetajana Tallinnas ja aastast 1842 Peterburis. Kujutas oma joonistustes ja litodes eesti ja liivi rahvatüüpe ning olustikustseene. On lito „Ewa Põltsamaalt” (1834) autor.
--------------------------------------------------------------------------------
Johann Christoph Petri
Saksa pärisorjusevastane publitsist, dr. phil. (1809). Oli aastatel 1784-1787 Põltsamaal W. J. von Lauw väimehe P. L. Patkuli perekonnas koduõpetaja. Petri ei jäänud Baltimaade olude tundmisel A. W. Hupelist maha, ta teosed levisid laialdaselt ja valmistasid Balti kubermangudes ette pinda pärisorjuse kaotamiseks. Tema 4 tähtsamat tööd on ilmunud Saksamaal: „Briefe über Reval…” (1800), „Estland und die Ehsten…” (1802), „Neue Pittoresken aus Norden…” (1705), „Neuestes Gemälde von Lief ind Ehstland” (1809).
Sünd.: 05.11. 1762
Surn.: 24. 02. 1851
--------------------------------------------------------------------------------
Nikolai von Wahl
Pajusi mõisa omanik, Põltsamaa kiriku eestseisja, ilmalik koolirevident, Põltsamaa Põllumeeste Seltsi asutajaliige ning kauaaegne president. Erines teistest ümbruskonna mõisnikest oma heatahtliku suhtumise poolest talurahvasse. Tema nimi seisab tolleaegsete kõikide suuremate ehituste juures: Põltsamaa kihelkonnakooli juurdeehitus (1871), Põltsamaa kivisilla ehitus (1874), Põltsamaa Põllumeeste Seltsimaja (1903) jne. Oli 26. jaan. 1892–13. veebr. 1902 Põltsamaa Põllumeeste Seltsi president, kuni surmani selle auesimees.
Sünd.: 1833
Surn.: 1904
--------------------------------------------------------------------------------
Christian Gottlieb Welte
Maalikunstnik ja graafik. Töötas 1781-1784 Põltsamaa portselanivabrikus W. J. von Lauw teenistuses, oli 1785-1788 Võisiku mõisas kodukooliõpetaja. Loonud monumentaal- ja tahvelmaale ning maalinud portselani. Maastikumaali „Põltsamaa lossi talvine vaade” (õli, 1788) autor.
Sünd.: 03. 15. 1748 või 1749 Mainzis
Surn.: 17. 12. 1792 Lohumõisas (Harjumaal)
--------------------------------------------------------------------------------
Martin Andreas Wilberg
Koorijuht ja muusikategelane. Sünnilt sakslane (tema vanemad olid välja rännanud Magdeburgist), käsitöölise poeg. Õppis aastatel 1828-1833 Põltsamaal elementaarkoolis, aastatel 1833-1840 Paides maalri juures. Töötas aastatel 1840-1846 oli Põltsamaa kihelkonnakooli juhatajana, 1852-1899 kösterorganisti ja ühtlasi ka kihelkonnakooli juhatajana. 1840. a asutas ta Põltsamaal esimese eesti segakoori ja Põltsamaale ümbruskonna õpetajatest koosneva meeskoori. Oli oma aja populaarseim laulukooride asutaja ja laulu edendaja Põltsamaal.
Sünd.: 29. 08. 1821 Põltsamaal Lipsu talus
Surn.: 21. 03. 1903 Põltsamaal
--------------------------------------------------------------------------------
Franz Heinrich Wilberg
Tõlkija, M. A. Wilbergi vend. Sai hariduse Põltsamaa saksa elementaarkoolis. Töötas Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolmeistrina ja köstrina. Pärast Põltsamaalt lahkumist sai tuntuks sentimentaalsete rahvaraamatute mugandajana eesti keelde.
Sünd.: 14. 02. 1814 Põltsamaal
Surn. : 10. 07. 1866
--------------------------------------------------------------------------------
Peter Ernst Wilde
Valgustuslik kirjamees, estofiil, arst, apteeker. Õppis Königsbergis teoloogiat, Halles õigusteadust ja lõpuks pühendas end arstiteadusele. Wilde kutsus Põltsamaale Riiast Kuningamäele asutatud haigla ja apteegi juhatajaks J. W. von Lauw. 1766. a asutas Wilde Kuningamäele trükikoja. Siin andis ta välja arstiteaduslikku nädalalehte „Lühhike öppetus”, mis on ühtlasi esimene eestikeelne ajaleht. Ajalehte ilmus 42 numbrit. Kuningamäele asutas ta ka haigla ja kooli.
Sünd.: 24. 08. 1732 Woedtke Pommeris
Surn.: 28. 12. 1785 Põltsamaal