• Raamatukogu
    24.–26. detsember
    ja
    30. detsember – 1. jaanuar
    SULETUD

1945. a. II kvartalis avati Põltsamaa Linnaraamatukogu majas Lille tn. 4, kus oli kasutada ainult üks väike tuba. Märtsis eraldati raamatukogule oma eelarve. Fondi esimesed 500 raamatut saadi külaraamatukogudelt. Aasta lõpuks oli raamatukogu kasutanud 100 lugejat, teenindati ka lapsi. Töötajaid oli ainult üks – juhataja Elli Halling.

1946. a. saadi enda käsutusse veel teine tuba ja juurde tuli raamatukoguhoidja töökoht. Raamatukoguhoidjaks sai Johannes Kõrgessaar. Organiseeriti 4 suulist üritust täiskasvanutele ja 3 lastele ning korraldati 1 raamatunäitus.

1947. a. korraldati 1 raamatunäitus ja 6 suulist üritust.

1948. a. oli raamatukogu tegevus intensiivsem. Võeti osa raamatukogude vahelisest sotsialistlikust võistlusest. Juhataja Helmi Kala kirjutab Kultuurihariduslike Asutuste Komiteele: „Meie raamatukogu ruumid on puhtad ja korras, hädavajalik mööbel muretsetud. Ruumid on kaunistatud riigitegelaste piltidega, loosungiga ja alati poliitilisi sündmusi tähistavate ajakohaste plakatitega. Remont on läbi viidud. Raamatukogu on lugejatele avatud 6 päeva nädalas ja 6 tundi päevas. Kümnendliigituse süsteem rakendatud. Iga lugeja loeb aastas keskmiselt 23 raamatut. Ühiskondlik-poliitilise kirjanduse laenutusi üldisest laenutuste arvust 9%.“

Osa võeti ka ENSV vabariiklikust nõukogude raamatu dekaadist, mille käigus selgitati välja loetavamad teosed. Nendeks olid: A. Fadejevi „Noor Kaardivägi“, M. Šolohhovi „Vaikne Don“, J. Semperi „Kivi kivi peale“, M. Gorki „Ema“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, „Saksa fašistlik okupatsioon Eestis aastail 1941-1944“ jt. Korraldati rohkesti massiüritusi: 15 vestlust ja ettelugemist, 10 raamatunäitust, 11 kirjandusõhtut. Raamatukogu kolis uutesse ruumidesse V. Kingissepa tn. 15, kus oli kasutada kaks suurt tuba pindalaga 45 m2.


1950. a. seoses rajoonide moodustamisega hakkas raamatukogu täitma rajooniraamatukogu funktsioone ja nimetati ümber Põltsamaa Rajooniraamatukoguks. Metoodiliselt juhendada jäi 26 külaraamatukogu: Adavere, Aidu, Pauastvere, Käsukonna, Imavere, Kaavere-Oorgu, Kolga-Jaani, Odiste, Tammiku, Lalsi, Meleski, Lätkalu-Leie, Pajusi, Pajusi-Luige, Neanurme, Lustivere, Kursi, Päinurme, Tapiku, Rutikvere, Lahavere, Kamari, Umbusi, Soosaare, Nõmavere, Vitsjärve. Organiseeriti 8 raamatunäitust ja viidi läbi 7 suulist massiüritust ning toimusid kirjandusõhtud N. Ostrovski, A. Puškini, M. Lermontovi elust ja tegevusest.  

1951. a. organiseeriti 7 raamatunäitust ja lugejate konverents Hans Leberechti raamatust „Valgus Koordis“, millest võttis osa 46 inimest. Raamatute levitamise hoogtöökuul propageeriti kirjandust raadiosõlme kaudu.

1952. a. oli ürituste poolest vaene. Massiüritustest viidi läbi ainult 6 raamatunäitust.

1953. a. tähistati kirjandusõhtuga Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva ja N. Nekrassovi 75. surma-aastapäeva. Valmisid raamatuplakatid, näitused ja fotomontaažid.

1954. a. alguses jäi raamatukogu ilma juhatajata ning raamatukoguhoidja Olga Gutman töötas 8 kuud üksi. Huvitavateks üritusteks olid lugejate konverents Anni Mikomägi raamatust „Igalt aastalehmalt üle 5000 kilogrammi piima” ja kirjandusõhtu teemal „Usklike pühade ja kommete tekkimine ja nende reaktsiooniline olemus“.

1955. a. maist augustini oli raamatukogu jälle ilma juhatajata. Koliti uutesse ruumidesse, kus kasutada anti pritsimaja saal põrandapinnaga 66 m2.  

1956. a. organiseeriti kaks rändraamatukogu: üks Mehhaniseerimiskooli nr. 8, teine Põltsamaa Rajooni TSN Täitevkomitee juurde. Need raamatukogud andsid juurde 132 lugejat ja 586 laenutust. RVA kaudu telliti 77 raamatut.

1957. a oli ürituste poolest väga rikkalik. Organiseeriti 10 raamatunäitust, näiteks "Rahu ja sõpruse eest“, temaatilisi õhtuid nagu „Sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri õitseng meie maal“, „Revolutsioonisündmusi Põltsamaa rajoonis“ ning kohtuti revolutsionääridega. Toimus 2 kirjandusõhtut ja konverents Vilis Lacise romaanist „Kaluri poeg“. Valmistati ka raamatuplakateid nagu „Elekter ja raadio tänapäeva teenistuses“, „Lähemal ajal järele jõuda Ameerika Ühendriikidele või, liha ja piima tootmises“. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäeva auks korraldas raamatukogu ajalehe „Kiir“ toimetusega kirjandusliku omaloomingu võistluse, millest võttis osa 8 autorit, kellest moodustati hiljem kirjandusring, kuhu kaasati ka teisi kirjandushuvilisi. Aktiivsemad aastalugejad olid Aino Luukas 96 ja Villem Laurson 83 teosega.

1958. a. viidi läbi 14 raamatunäitust ja 10 massiüritust. Kirjandusõhtude teemadeks olid „Noorte kujud nõukogude kirjanduses“, „Inimeses peab olema kõik kaunis“.  Üheks ürituseks oli „100 aastat talupoegade ülestõusust Mahtras“, enne mida käidi Mahtras ekskursioonil. Rajooniraamatukogu sai praktikabaasiks Tallinna Kultuurharidusala Koolile ja võttis vastu neli praktikanti. Raamatulaenutuste osas oli tagasiminek, sest lastehalvatuse tõttu olid kõik rajooni raamatukogud 1-1,5 kuud suletud.

1959. a. oli ürituste poolest väga rikkalik. Raamatuüritusi oli 28, suulisi massiüritusi 27 ja endiselt töötas kirjandusring. Kirjanikest käisid külas Egon Rannet, kelle näidendi „Kadunud poeg“ esitas kultuurimaja näitering, Ellen Niit ja Jaan Kross. Toimus kohtumine Viini noorsoofestivalist osavõtnud sm. Evertsooga. Raamatukogus viibis kaks praktikanti.

1960. a. sõlmiti RVA lepingud Eesti NSV Riikliku Raamatukoguga ja Tartu Riikliku Ülikooli Teadusliku Raamatukoguga. RVA kaudu laenutati 89 teost. Organiseeriti 40 suulist massiüritust, näidetena: „Millal tasun memme vaeva“, „Lehekülgi komsomoli ajaloost“, „Meie kodumaa sõnas ja muusikas“, „Millise autoga sõidad – 1965. aastal“. Toimus filmi „Perekond Männard“ ühiskülastus ja arutelu. Kirjandusõhtud olid teemadel: „Anton Pavlovitš Tšehhov“, „A. Jakobsoni elu ja looming“, „Ateistlikke lehekülgi ilukirjandusest“. Korraldati 4 raamatuballi ning kohtumisõhtu Aadu Hindiga. Praktikal viibis 3 Viljandi Kultuurharidustöö Kooli õpilast.

 AASTA   
 FOND   
LUGEJAID     LAENUTUSI
 1945    
 100 


 1946   
 761       209   
 607
 1947   
 1184   
 318   
 3312
 1948   
 1481   
 462   
 7652
 1949   
 1714   
 481   
 9764
 1950    
 505   
 11014
 1951   5078   
 542   
 13422
 1952   6332   
 571   
 14510
 1953  7186   
 602   
 16934
 1954   



 1955  



 1956   
 9377   
 852   
 20297
 1957   
 9650   
 793   
 21143
 1958     
 765   
 20947
 1959   
 800   
 23606
 1960
 951   
 26008

Koostaja: Sirje Tero, vanemraamatukoguhoidja