1990-ndate alguses viidi maakonna raamatukogud järjest omavalitsuste alluvusse. Keskraamatukogule jäi ainult erialase juhendamise roll. Esmatähtsaks tõusid lugejad ja lugejateenindus, raamatukogult kadus ideoloogia-asutuse maine. Kirjandust saadi suhteliselt vähe ega ilmunud nimetusigi polnud palju. Jätkus väliseesti kirjanduse saatmine meie raamatukogudele (Kanadast ja Rootsist). Suuremad raamatuüritused tehti koos muinsuskaitse seltsiga.

1992. aastal jäi bensiininappuse tõttu ära bussilaenutus. Suhteliselt vähe oli raamatuüritusi, needki kandsid kodukoha pitserit. Aasta lõpus algas raamatute ostmine otse kirjastustelt, et saada neid odavama hinnaga.

1993. aastal oli tähtsal kohal kodulootöö ja kodukandi ajaloo tutvustamine paljudele külalistele. Kvaliteetseid kirjandusõhtuid oma jõududega enam korraldada ei jõutud.

1994. aastast läks raamatukogu maavalitsuse alluvusest Põltsamaa linna alluvusse. Raamatukogu sai oma registreerimisnumbri ja pangaarve. Ostmaks maakonna raamatukogudele raamatuid otse kirjastustelt sõlmiti omavalitsustega ise lepingud.  

1995. aastal alustati igakuist uute raamatute tutvustamist maakonna ajalehes “Vooremaa” – “Uus raamat maakonna raamatukogudes”. Juunis korraldas raamatukogu koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga vabariikliku väikeste raamatukogude laagri.

1996. aastal alustati väga mahukat tööd – raamatufondi ümberliigitamist seniselt rahvaraamatukogude kümnendliigituselt rahvusvahelisele UDK süsteemile. Raamatukogule osteti esimene arvuti.  

1997. aastast hakatati kogu maakonna jaoks saabuvaid uusi teavikuid sisestama programmi “Kirjasto 3000” elektronkataloogi. II kvartalist ei saanud keskraamatukogu enam ilmuvatest raamatutest sundeksemplari. Alguse sai enamloetud raamatute TOP-10 koostamine.

1998. aastal alustati vanema fondi sisestamist arvutisse. Suurem remont viidi läbi teenindusosakonna lugemissaalis. Uuenenud ruumide avamine lõi mugavamad tingimused nii töötajatele kui ka lugejatele. Lisaks sai kojulaenutus uued plastikaknad.

1999. aastal toimus Põltsamaal vabariiklike raamatukogupäevade avaüritus, mida kajastati nii kohalikus kui vabariiklikus ajakirjanduses. Jõgeva maakonna võistkond võitis vabariikliku kirjanduse tundmise võistluse. Põltsamaa raamatukogul oli juubeliaasta – 85.

Aasta               1991       1992       1993       1994      1995        1996       1997       1998       1999


Lugejad            1 386      1 383      1 353      1 299      1 325      1 500       1596      1 659      1 708


Külastused        8 299      8 940    14 578    17 896    20 869    24 225    25 368    27 586    31 645


Laenutused      32 853    32 036    47 008    65 673    58 438    61 203    60 203    60 490    64 929


Fond                51 482    49 895    45 035    46 432    47 794    49 506    48 331    47 345    46 884


Uue kümnendi märksõnadeks olid raamatukoguhoone renoveerimine ja juurdeehitus, üleminek e-teenindusele.

2000. aasta Eesti Raamatu Aasta vajutas pitseri kõigile raamatukogu tegemistele. Aprillis oli raamatuaasta avaüritus “Raamatu ja roosi päev”, mis hakkaski iga-aastaselt toimuma. Pandi alus iga-aastasele 4 maakonna (Jõgeva, Järva, Pärnu ja Viljandi) raamatukogu kohtumistele, esimesena koguneti Viljandi raamatukokku. Valmis raamatukogu esialgne eskiis-projekt.

2001. aasta aprillis tähistati Põltsamaa kirikla ruumides Eesti Raamatu Aasta lõppemist kirjandusüritusega, kus esinesid Pärnu “Endla” näitlejad kavaga “Tule tagasi helbemänd”, autasustati viktoriini “Parim eesti kirjanduse tundja” paremaid ja presenteeriti Herbert Kuurme raamatut. Suvel toimus Põltsamaal vabariiklik rahvaraamatukogude seminar “Haldusreform Eestis”. Lugemissaalis alustas tööd avalik internetipunkt. Ilmnes murettekitav probleem – hallitus. Plastikakende panekuga jäeti tähelepanuta niiskuseregulatsioon ja maja mittekütmisel (suveperioodil) muutus see niiskeks ja hakkas hallitama.            

2002. aasta märksõnaks oli koostöö, mis sujus erinevate ettevõtmiste ja asutustega. Raamatukogutöötajate enese initsatiivil saadi kokku paaril korral Kõrvekülas ja Haapsalus tutvumaks arvutiprogrammidega URRAM ja RIKS. Meie raamatukogu otsustas oodata progammi valimisega. Elati teadmises, et varsti ootab raamatukogu laienemise tõttu ees kolimine. Kultuuriministeerium eraldas esimese rahasumma – 1,5 miljonit.

2003.-2004. aastal renoveeriti Veski 3 maja vana osa ning ehitati juurdeehitus (raamatukogu kolis selleks ajaks Lossi 9 I ja II korruse ruumidesse). Hoone arhitekt oli Peeter Merisalu. Projekti rahastasid kultuuriministeerium ja Põltsamaa linnavalitsus. Ehitus läks kokku maksma 4,8 miljonit krooni. Sisekujunduse tegid raamatukogutöötajad ise, sest sisekujundaja palkamiseks raha ei jätkunud. Osteti uus raamatukoguprogramm RIKS, mis juulis konverteeriti arvutitesse, uus riistvara ning teisi tööks vajaminevaid tehnilisi vahendeid (letiprinter, skänner).    

18. juunil 2004 toimus uuenenud raamatukoguhoone pidulik avamine. Avamisel olid kultuuriminister Urmas Paet, maavanem Margus Oro, kolleegid teistest maakondadest ja Jõgevamaalt. Raamatukogus ruumid olid nüüdsest avaramad ning kaasaegse sisustusega Eraldi ruumi ja töötaja sai Avalik Internetipunkt. 2004. aasta septembris läks teenindusosakond üle elektroonilisele laenutussüsteemile. Sügisel tähistati raamatukogu 90. juubelit.

2005. aasta juunist läks kauaegne direktor Vaike Oro pensionile. 12. juulist on Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel (varem lasteosakonna juhataja). Juulis avati internetis oma kodulehekülg (sisenemislingiga raamatukogu kataloogi ja lugejahalduse veebilahendusse RIKSWEB), mis võimaldas e-keskkonnas ööpäevaringset külastust. Lugejad said oma otsinguarvuti. Esimesed maakonna raamatukogud liitusid RIKSiga. Septembris eraldus seni teenindusosakonna alla kuulunud AIP iseseisvaks üksuseks.    

2006. aasta veebruaris viidi läbi elektrooniline inventuur. Viidi sisse muudatused raamatukogu kasutamise eeskirjdesse. Sellest aastast toimus komplekteerimine uutel alustel – 2 korda kuus koostatakse näidiste põhjal tellimisnimekirjad, mille alusel raamatukogud tellivad oma vajalikud teavikud.

2007. aastal viidi raamatukogu tegevust reguleerivad dokumendid (põhimäärus ja kasutamiseeskiri) vastavusse sama aasta mais jõustunud uue “Rahvaraamatukogude seadusega”.

2008. aasta oli esimene aasta, millal omavalitsused andsid raamatuostuks rohkem raha kui riik. Sügisest said alguse igakuised kirjanduslikud salongiõhtud.

Aasta              2000       2001       2002       2003       2004       2005       2006       2007       2008


Lugejad           1 758      1 886      1 881      1 236      1 443      1 471      1 401      1 359      1 563


Külastused     34 050    37 915    38 796    35 201    40 169    37 118    27 445    31 207    29 613


Laenutused    64 088    62 407    62 355    57 762    53 974    55 793    41 362    44 735    44 468


Fond              46 014    45 133    43 176    42 661    43 010    39 369    38 754    38 513    39 455


Koostanud: Maris Oro, hanke- ja töötlusosakonna juhataja