• Raamatukogu
    24.–26. detsember
    ja
    30. detsember – 1. jaanuar
    SULETUD

Märksõnad:
Põltsamaa Linna Lasteraamatukogu asutati 1953. aastal, asukoht Lossi tn 15
1962. aastal kolis lasteraamatukogu rajooniraamatukoguga koos uutesse ruumidesse Veski tn 3
1974. aastal kaotas lasteraamatukogu iseseisvuse ning temast sai Jõgeva Keskraamatukogu lasteosakond
1982. aasta töötulemuste eest tunnistati Jõgeva Keskraamatukogu lasteosakond      vabariikliku sotsialistliku võistluse võitjaks
1991. aastal viidi läbi esimene inventuur
3. detsembril 1998 alustati lasteosakonna e-katoloogi koostamist
20. märtsil 2002 alustas lasteosakond esimesena maakonnas e-laenutusega
2003. aastal käivitus õpilaste Suvelugemise projekt
18. juunil 2004 avati lasteosakond Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu juurdeehituses
Alates aastast 2007 laenutavad lasteosakonnas raamatukogupäevade projekti raames Tuntud inimene raamatukogus Põltsamaa linna olulised persoonid

Algusaastad 1953 - 1961

Põltsamaa Linna Lasteraamatukogu asutati 1953. aastal. Sobivad ruumid saadi tolleaegse Põltsamaa Rajooniraamatukoguga ühte majja V. Kingissepa (Lossi) tn. 15. Lasteraamatukogu saatekiri esimese 30 raamatu ostmisest pärineb 29. juulist 1953. Esialgu tegeldi peamiselt raamatufondi komplekteerimisega. Põhinimestiku järgi olid esimesed raamatud 1946. aastal ilmunud Irma Truupõllu Rohelise päikese maa ja Joel Chandler Harrise Onu remuse jutte. Raamatukogu esimene juhataja ja ainuke töötaja aastatel 1953-1955 oli Niina Matuhno.

Esimene lasteraamatukogu päevik lugejate, laenutuste ja külastuste arvudega pärineb 1955. aastast. Sellest ilmneb, et raamatukokku oli registreeritud 336 lugejat, laenutatud 11650 raamatut ning tehtud külastusi 4996. Raamatukogu vähestest üritusest oli suurim lugejate konverents Aleksander Matrossovist. 1956. aasta ürituste arv oli märgatavalt suurem: lastehommikud, muinasjutuõhtud, ettelugemised-vestlused. Raamatukokku tuli laenutajaks Gundel Kaselaid, kelle kunstianne jättis pikaaegse jälje raamatukogu ilmele. Gundeli juhtimisel hakkas raamatukogu juures tööle laste joonistamis- ja maalimisring.

1959. aastal toimus kohtumisõhtu kirjanike Ellen Niidu ja Jaan Krossiga. Lasteraamatukogu juhatajaks tuli Vaike Kaup, kes jäi sellele ametikohale 1970. aastani, kui asus tööle rajooniraamatukogu juhatajana. 1960. aastal sai raamatukogu oma esimese pioneerirühma, millest kujunes omamoodi raamatukogu aktiivgrupp. Rühmajuhiks oli Vaike Kaup. Noored raamatusõbrad aitasid raamatuid sorteerida ja riiuleid korrastada. Tehti ühiskülastusi kohalikku kinno ning Tallinna ja Tartu teatritesse, korraldati kirjanduslikke balle ja karnevale. Organiseeriti lõkkeõhtuid, maastikumänge ja matku, uudse üritusena viktoriin-teatejookse.
 

Kujunemisaastad 1962-1973

1962. aastal kolis lasteraamatukogu taas rajooniraamatukoguga ühistesse ruumidesse, endisesse kultuurimajja Veski tn. 3. Ruumi oli seal tunduvalt rohkem, osteti uus mööbel.  1966. aastal hakkas raamatukogu tegelema senisest enam külaraamatukogude metoodilise juhendamisega. Piltkataloogi, mis oli lastel raamatute valimisel suureks abiks, tehti esimesed värvifotod. Teoks sai esimene raamatukogutöötaja välisreis – Vaike Oro käis turistina Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis.

Väga tähtsad, lausa kohustuslikud, olid NSV Liidu liiduvabariike tutvustavad üritused, samuti kohtumised Suure Isamaasõja veteranidega. 1969. ja 1970. aastal toimus kogu töö V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva tähe all. Põltsamaa Lasteraamatukogus korraldati sel puhul lugejate konverents Leninita leninlikul teel, luuleõhtuid, viktoriine, teemahommikuid ja raamatunäitusi. Populaarne oli töötajate sotsialistlik võistlus. Lasteraamatukogu oli sotsialistlikus võistluses Elva Lasteraamatukoguga, vabariiklikus võistluses saavutati III koht. Palju räägiti sellest, kui tähtis on individuaalne töö lugejaga.

1970. aastal tulid raamatukokku uued töötajad – kaks Annet. Anne Ütt tuli Kamari raamatukogust ja asus tööle juhatajana, Anne Roosipõld tuli Viljandi Kultuurharidustöö Koolist laenutajaks. Lasteraamatukogu juurde moodustati ja vormistati ka ametlikult raamatusõprade ring. Esimiseks külaliseks ringi üritusele kutsuti Silvi Väljal. Põltsamaal toimus Kesk- ja Lõuna-Eesti lasteraamatukogude esimene piirkondlik seminar. 1972. aastal – rahvusvahelisel raamatuaastal – toimusid paljud üritused just selle tähtsündmuse nime all. Aasta lõpetati muinasjutuõhtuga Igal oksal oma muinasjutt.

Suurte tegude aastad 1974-1989

1974. aastal toimus raamatukogude tsentraliseerimine. Lasteraamatukogust sai Jõgeva Keskraamatukogu Lasteosakond ja Anne Üti ametinimeks Jõgeva Keskraamatukogu direktori asetäitja lastetöö alal. Keskraamatukogu juurde loodud komplekteerimisosakond hakkas tegelema kogu rajooni raamatukogudele kirjanduse hankimisega.

1974. aastal pandi alus kirjandussõprade ringile Noorustuli. Sama nime kandis hilisem keskraamatukogu kirjandusklubi. 1977. aasta algul koliti peaagu aastaks muusikakooli ruumidesse, sest raamatukogus algas remont. 11. jaanuarist 1978 oldi taas vanas, kuid silmapaistva uuenduskuuri läbi teinud majas. Lõpuks oli raamatukogus keskküte. Fond oli kasvanud 11 771 eksemplarile, lugejaid oli 1083 (lugemissaal + kojulaenutus), laenutusi 23 007 ja laste külastusi 10 347.

1979. aasta lastekirjanduse nädala deviis oli Olgu jääv meile päike. Aasta märksõnaks oli rahvusvaheline lasteaasta. Raamatukogukuul püüti raamatukogu ja selle raamaturikkusi võimalikult palju tutvustada. Lasteraamatukogus alustas tööd Anne Pihlaka juhendamisel kirjandussõprade ring Tulesäde, mis oli nooremaks õeks ja taimelavaks keskraamatukogu klubile Noorustuli. Tegeleti peamiselt kirjandusliku omaloominguga.

1980-ndatel aastatel oli nii mõnigi kord ürituste organiseerimisel abiks Eesti NSV Raamatuühingu Jõgeva Organisatsioon. Traditsiooniks kujunesid aprilli algul korraldatav lasteraamatunädal, noorsookirjanduse dekaad oktoobris ja raamatukogukuu 10. novembrist 10. detsembrini. Lasteraamatukogu oli lasteteeninduse keskus nii rajooni rahvaraamatukogudele kui kooliraamatukogudele. Reeglipäraselt hakati korraldama õpilastele raamatukogutunde, alates 1986. aastast rakendati haridusministeeriumi poolt kinnitatud näidisprogrammi I-VIII klassile.Väga hea koostöö oli haridusosakonnaga, kus metoodikuna töötas Anne Kütt.

1982. aasta oli A. Lindgreni juubeliaasta, mille puhul toimus hulgaliset üritusi. Keskraamatukogu kuulutas välja kirjandite võistluse  Kui ma oleksin... Astrid Lindgreni juubeleid tähistati suurejooneliselt ka edaspidi. 1982. aasta töötulemuste eest tunnistati Põltsamaa lasteraamatukogu vabariikliku sotsialistliku võistluse võitjaks, millega kaasnesid rändkarikas ja diplom.

1984. aastal tuli lasteraamatukokku tööle Rutt Rimmel – raamatukogutöötaja ja kunstnik ühes isikus. Esimese tööna valmis tal logo, millel raamatukogu sümboliks kujundatud tuntud muinasjututegelane Saabastega Kass. Kassi pilt oli lugejapiletitel, vimplitel, kutsetel, tänukirjadel, paremate lugejate autahvlil Tubli laps, kes lugema kraps, kõigel, mis lasteraamatukoguga seotud. Rutt joonistas ja kujundas kõik alates jõulukaartidest, lõpetades raamatukogu välissildiga.

 Suurte muutuste aastad 1990-2005

1990-ndate aastate suured muudatused ühiskonna elus mõjutasid raamatukogude tööd. Raamatukogu nimetati ümber Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks, lasteosakonna juhatajana asus tööle Rutt Rimmel. Alguse said mitmed uued projektid: audiovideo viktoriinide sari, laste soome keele ring, konkurss Olen  ise muinasjutuvestja, mis tõi raamatukokku palju laste omaloomingut, multifilmide näitamine, õpetajate kutsumine raamatukokku ühistele nõupidamistele, lugejakaartide märgistamine reiterite süsteemiga jne.

1991. aasta suvel toimunud inventuuri käigus sai kogu korda – fond, inventariraamatud ja alfabeetiline kataloog viidi vastavusse. Lagunenud raamatud parandati, mittevajalikud kustutati. Inventuurijärgselt oli fondis 16439 eksemplari. Lasteraamatukogu uueks eesmärgiks seati omanäolise raamatufondi kujundamine, kus on esikohal Eesti algupärane lasteraamat, klassikaline muinasjutt ja väliskirjanduse paremik, samuti eakohane ja püsiva väärtusega aimekirjandus. Lastekirjanduse teemad korraldati ümber, senise klasside järgi paigutuse asemel sai aluseks vanusemäärang. Vanusemääranguga üle 14-aastastele mõeldud ilukirjandust hakati märgistama värviliste teemamärkidega.

1992. aastal toimus esimene Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse poolt korraldatud Nukitsa konkurss, mida hakati korraldama iga 2 aasta tagant. Raamatukogupäevade
(20.-30. oktoober) raames kujunes alates 1994. aastast laste päevaks  20. oktoober – ettelugemise päev. Põltsamaa lasteraamatukogus hakati sel päeval külla  kutsuma I klasside lapsi, et tutvustada neile raamatukogu ja lugeda ette lastejutte. 1995. aastal saabus Kanadast raamatukokku kingitusena hulk eestikeelseid raamatuid väliseesti kirjanikelt, samuti ajakirja National Geographic numbreid.

Mitmeks aastaks sai raamatukogutöö märksõnaks ARVUTI. Rutt Rimmel sai esimese arvutikoolituse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arvutiklassis ning programmi KIRJASTO 3000 koolituse kursustel Soomes. 1996. aastal algasid ettevalmistused üleminekuks elektroonilisele laenutusele. Arvelevõtmise käigus märksõnastati kõik uued raamatud, jõudumööda tegeldi ka vanematega. Toimus üleminek UDK liigitusüsteemile. 3. septembril 1998 sai lasteraamatukogu esimese arvuti ja 3. detsembril programmi KIRJASTO 3000. Suur töö – elektronkataloogi koostamine – kestis üle kolme aasta. 20. märts 2002 oli lasteraamatukogu üks suurpäevadest – algas arvutiga laenutamine, mis katkematult kestab tänaseni. Lasteraamatukogu päevikut hakkati pidama elektrooniliselt juba 1999. aastal.

Viiviste sisseseadmine toimus väga läbimõeldult. Tagastamistähtaja ületanud raamatute eest tuleb tasuda viivist kuude kaupa: 1 kuu – 3 krooni, 2 kuud – 6 krooni jne, võlgnevus kuni 30 päevani tähtajast üle antakse lastele andeks. Trükiti uued lugejapiletid, millel oli lühiteave lasteraamatukogu kohta ning tagastamiskuupäevade koht. Piletile kleepis vöötkoodi raamatukoguhoidja. Otsustati likvideerida üle paarikümne aasta Kamari Algkoolis töötanud laenutuspunkt, sest see ei õigustanud enam ennast. Loobuti vananenud piltkataloogist.

Lasteraamatukogu kuulutas maakonnas 1997/98. õppeaasta Eno Raua mälestusaastaks tähistamaks kirjaniku 70. sünniaastapäeva, Sipsiku ilmumise 35. ja Naksitrallide ilmumise 25. aastapäeva. Viidi läbi suur viktoriinide sari, mille käigus tutvustati põhjalikult Eno Raua elu ja loomingut. Ainuüksi Põltsamaal osales üle 400 lapse, Jõgeval veelgi rohkem.
1997. aasta oli vabariiklik Edgar Valteri aasta, mille jooksul korraldati hulgaliselt üritusi: E. Valteri raamatute tegelaskujude valmistamine, õnnitluskaardi kujundamine, osavõtt Rahvusraamatukogus toimunud E. Valteri päevast, vestlustunnid lastele kirjaniku loomingust, E. Valteri raamatute tegelaste TOP-5 väljaselgitamine.
 
2003. aastal koostati esimesed Suvelugemise nimekirjad. Projekt käivitus edukalt ning jätkub tänaseni. Laste poolt kokku pandud mosaiikpiltidest korraldatakse sügiseti näitus.

2002. aastal kolis lasteraamatukogu ajutistesse ruumidesse Lossi 9. Lugejatel oli seal küll kitsam, puudusid internet ja telefon, kuid raamatud said päästetud juba mitu aasat tagasi alanud hallituse käest. Uue raamatukogu ootamine kestis peaaegu kaks aastat. Ehituse käigu pideva jälgimise tulemusena (nii ettevaatuse kui lihtsalt huvi pärast) sündis fotoalbum Ühe ehituse lugu.                                                                                                                                                                                   

18. juuni 2004 oli raamatukogu jaoks väga oluline – avati renoveeritud raamatukogu  juurdeehitusega. Lasteraamatukogu kolis uutesse ruumidesse ning sai uue sisustuse. Mööbli joonised ja kogu sisekujunduse koos värvilahendustega tegi Rutt Rimmel. Lasteosakonna kujunduses said määravaks punane ja must, neid tasakaalustamas puiduga lähedane beež toon. Raamatukogu  uueks tööprogrammiks sai RIKS. 2004. aastal oli lugejaid 970, külastusi 18469 ja laenutusi 19199. Kogus oli 21326 teavikut. Keskmiseks raamatu hinnaks oli 83,09 krooni.

Uus maja meelitas kokku uudistajaid – käisid koolilapsed, linnarahvas, linna külalised, kolleegid nii maakonnast kui kaugemalt. 29. oktoobril toimus Põltsamaal esimene lasteraamatukoguhoidja päev, kus kolleegidega kogu vabariigist arutati lasteosakondade töökorralduse valupunkte. ERÜ juurde moodustati lasteteeninduse toimkond, valiti juhatus ja kaks kontaktisikut – üks neist oli Rutt Rimmel.


Alates 2005. aastast

2005. aastal toimus töötajate vahetus: Rutt Rimmel asus keskraamatukogu direktori ametikohale, lasteosakonna juhatajaks sai Nelli Orgmaa, laenutajaks Viivi Tell. Eestis tähistati sel aastal suurejooneliselt H. C. Anderseni 200. sünniaastapäeva, meie lasteosakonnas organiseeriti viktoriinide sari, tegelaskujude meisterdamise võistlus, uurimustöö kirjaniku loomingust ning mitmeid näitusi.
2006. aastal tunnustati Jõgevamaa laste rohkearvulist osalemist Nukitsa-konkursil Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kiituskirjaga. 2006. aasta märtsis toimus raamatukogus e-inventuur, mille elekroonilised aruanded näitasid, et kogu on korrektselt sisestatud. Järgnes lasteraamatukogu e-kataloogi ühendamine maakonna ühtsesse võrku. Tähistamaks Põltsamaa linna 80. juubelit oli tähelepanu  keskpunktis kodulinn ja tema inimesed. Nii oli lasteraamatukogu üritusel külaliseks kohaliku ajalehe Vali Uudised ajakirjanik, lastekirjanik Ülle Lätte.

2007. aasta traditsioonilise Suvelugemise projekti tänuüritusele kutsuti tublimad lugejad koos oma vanematega. See oli väga õnnestunud ettevõtmine, tagasiside lastevanematelt oli soe ja südamlik. Oma linna inimeste oluliseks pidamine kajastub ka traditsiooniks muutunud päeval Tuntud inimene raamatukogus, mis on raamatukogupäevade üks olulisi sündmusi. 2007. aastal olid sel päeval lasteraamatukogus laenutajaks lasteaia juhataja Maarit Juhkam, 2008. aastal ettevõtlusega tegelev Ülle Saksniit ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Riina Valdmets. Koos keskraamatukoguga 2008. a. organiseeritud raamatunäituse Ettevõtlike Põltsamaa inimeste lemmikraamatud üks osa – lapsepõlve lemmikraamatud – oli välja pandud lasteraamatukogus.

2007. aastal võtsid Viivi Tell ja Nelli Orgmaa osa Viljandi Kultuuriakadeemia poolt korraldatud lasteraamatukogutöötajate suveakadeemiast. Järgmisel aastal käis suveakadeemias Anne Ütt. Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni astme tunnistuse on saanud Nelli Orgmaa, III astme tunnistuse Viivi Tell. Vabariigis räägitakse juba mitmeid aastaid laste lugejate arvu langusest ja laste lugemise huvi vähenemisest. Põltsamaa lasteraamatukogu statistiliste näitajate osas oli suur langus 2007. aastal: laste lugejate arv langes 860-lt 697-le, külastusi oli peaaegu 3000 võrra vähem ja kojulaenutusi üle tuhande vähem. Peapõhjuseks on laste arvu vähenemine maapiirkondades, ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumis jääb õpilasi aina vähemaks.

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistati keskraamatukoguga ühise suure raamatunäitusega. Lasteraamatukogu eksponeeris lastekirjandust aastatest 1918-1940. Lasteraamatukogu 55. sünnipäevaüritusel esines kirjanik Kerttu Soans. Raamatukogu fuajee vitriinides oli näitus lasteraamatukogule läbi aegade kingitud meenetest. Maakonna raamatukogutöötajate heakskiidu pälvis Lastekirjanduse Keskuse projekt Minu esimene raamat, mis osutus  heaks koostöövormiks kohalike omavalitsuste ja raamatukogude vahel.
 
Maakonna raamatukogudes kehtib juba kaks aastat ühine lugejapilet. 1. jaanuarist 2009 saavad ka lasteraamatukogu lugejad plastikpileti, mis on lastele tasuta. Maakonna ühine elektronkataloog võimaldab efektiivsemalt kasutada RVL-i, lugejaandmetest saab teavet lugeja võlgnevuste kohta teistes raamatukogudes. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu kodulehel on link lasteosakonna kohta, kus leiavad kajastamist üritused lastele, uudiskirjandus ja lugemissoovitused.

Koostajad:
Rutt Rimmel, direktor
Nelli Orgmaa, lasteosakonna juhataja